Uusrikkad – käsitöömeistrite õnnistus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bottega Veneta kollektsiooni esitlus.
Bottega Veneta kollektsiooni esitlus. Foto: SCANPIX

Põhja-Itaalia kunstilinn Vicenza mõistab: mille Hiina tööstusvõimsus ühe käega ära võtab, selle annavad sealsed aplad ostlejad teise käega tagasi.

Omal ajal oli Vicenza maailma kullatöötlemise pealinn. Tänaseks on rekordilised kullahinnad ja Hiina odava tööjõu konkurents linna tugevasti laastanud.

Kui 10 aasta eest elas ja tegutses Vicenzas 1300 kauneid kuldasju sepistavat juveliiri, siis nüüd on neid alles vaid 600.

Mõnes linnajaos on noorte naiste töötus – sest peamiselt on koondatud just neid – tõusnud koguni 90 protsendini.

Kuid sel ajal kui kullameistrid oma töökodade luuke sulgevad, tõttab naisi tööle kutsuma üks teine Itaalia tööstusharu.

Nimelt on luksuslike nahast käekotikeste valmistajad – hinnaga kuni 75 000 eurot tükk – Hiina nõudluse all lausa lookas.

Näiteks värbab kuldsete kätega naisterahvaid usinasti Bottega Veneta, prantslaste konsortsiumi PPRi lukskaupade grupp.

Bottega Veneta baseerub Vicenzas, käekottide kuulus naharibade põimise tehnika intreccio infilato on ümbritseva Veneto maakonna põline traditsioon.

«Me nägime kullatööstuses võimalust, et oma tootmisvõimsus soovitud tasemele tõsta,» ütles Financial Timesile Bottega Veneta nõukogu esimees ja tegevjuht Marco Bizzarri. «Me ei tahtnud siit ära minna, kuna siin on hämmastavalt talendikaid inimesi – ja nad kaotasid just hiljuti oma töö.»

Bizzarri on Veneta maavanema Luca Zaia loal pannud püsti kooperatiivi, mis värbab varasemalt Vicenza kullatööstuses leiba teeninud naisi ja suunab nad ümber Bottega Veneta nahapunujateks.

«Ühistu tõi raskustes piirkonda uue hingamise ning andis naistele võimaluse lootusega tulevikku vaadata,» ütles maavanem Zaia.

Juba on plaanis ka teise kooperatiivi asutamine ning grupp on võtnud sihikule tootmisvõimsuse kahekordistamise.

Praegu igatahes ei suuda Bottega Veneta Vicenza vabriku 100 valges kitlis kunstkäsitöölist kuidagi piisavalt kiiresti naharibasid punuda – niivõrd tempokalt kasvab juba paar aastat arengumaade nõudlus.

Eeldatavasti kasvab lukskaupade müük tänu hiinlaste, brasiillaste, mehhiklaste ja venelaste panusele 8 protsenti aastas – ja nii kuni aastani 2015 välja.

Seni on Bottega Veneta PPRi jaoks nišibränd olnud – suure ja kuulsa Gucci väike õde.

Inimesed on valmis firma logovabade kui kallite toodete eest kenakest hinnalisandit maksma. Külgetõmmet lisab tõsiasi, et toomine on piiratud. Kaup on 80 protsenti käsitöö – ja seda tehakse üksnes Venetos.

«Absoluutselt kõige tähtsam on meie puhul Made in Italy,» ütles Bizzarri.

«Sest seda nõuavad meie kliendid. Ja eks logistikaga on ka kergem, kui kõik valmib ühes kohas.»

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles