Facebooki rajaja Mark Zuckerberg on korduvalt toonitanud, et kodanikupalk oleks samm õiges suunas. Financial Times´i kolumnist John Thornhill arvab, et Zuckerberg võiks oma sõnade kohaselt tegutseda.
Financial Times: Zuckerberg peaks meile kodanikupalka maksma
8. august 2017, 14:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodanikupalga ideel on palju vigu ning üks suur voorus, kirjutab Thornhill. See näitab, et igaüks on ühiskonna hinnatud liige ning tal on õigus ühiselt loodud heaolule.
Taoline veendumus on mõtlejaid innustanud viimased 500 aastat ning on nüüd taas päevakorda tõusnud. Seni on idee põrkunud vastu karmi reaalsust.
Alaskal on aga viimased 30 aastat tegelikult kodanikupalka makstud. 1976. aastal otsustasid valijad luua investeerimisfondi, mis osariigi naftatuludelt elanikele dividende maksab.
Sõltuvalt tulemustest on aastas välja makstus inimese kohta 878 kuni 2072 dollarit. Tulemusena on majanduslik ebavõrdsus Alaskal üks USA väiksemaid. Mark Zuckerberg, kes eelmisel kuul Alaskat külastas toonitas, et see on heaks eeskujuks teistele osariikidele.
Mille arvelt inimestele kodanikupalka maksta, kui automatiseerimine suure osa töökohtadest kasutuks muudab, on tekitanud mõningasi vaidlusi. Tuluallikatena on välja käidud tulumaksu, maamaksu ja tehingutasusid. Thornhill arvab aga, et ka inimeste andmed on suur tuluallikas, ning Zuckerberg teab seda väga hästi.
Seepärast võiks Zuckerberg Thornhilli kinnitusel oma sõnade järgi käituda ning luua globaalse Facebooki fondi, mis 2 miljardile kasutajale toetust maksab. Zuckerberg võiks ka teisi suureandmeid haldavaid ettevõtteid nagu Google, innustada sama tegema.
Facebooki kõige väärtuslikum vara on andmed, mida kasutajad tasuta ettevõttele jagavad võimaldades nii näidata neile kõige tõhusamaid reklaame ning oleks õiglane, kui Facebook sellelt kollektiivset loodud tuluallikalt ka midagi ühiskonnale tagasi annaks.