Maardu uuendab 5,1 miljoniga veemajanduse infrastruktuuri

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

16.10.2015. MAARDU Maardu linna märk. linna haljastus, linna märk, haljasala FOTO: EERO VABAMÄGI/POSTIMEES

FOTO: EERO VABAMÄGI/PM/SCANPIX BALTICS

Maardu uuendab 5,1 miljoni euro eest Kroodi oja piirkonna veemajandusinfrastruktuuri; projekti toetab Ühtekuuluvusfondist 3,6 miljoni euroga riigile kuuluv sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisaks Keskkonnainvesteeringute Keskusele toetavad 5,1 miljonit eurot maksma minevat projekti oma vahenditest OÜ Kroodi Vesi ja Maardu linn. Tänu töödele on Kroodi ojaga seotud keskkonnariskid tulevikus maandatud, teatas KIK.

Projekti eesmärgiks on viia Maardu linna Kroodi tööstuspiirkonna olemasolev ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni taristu vastavusse kehtivate nõuetega. Projekt puudutab nii põhjavee kaitset, joogivee kvaliteeti kui ka reovee kokku kogumist ja puhastamist. Lisaks rajatakse Maardu järveäärsesse piirkonda ühisveevärk ja -kanalisatsioon, et tagada kvaliteetne teenus ligi 500 uuele kliendile.

«Kroodi oja on reostunud aastakümnete jooksul ja nüüdseks on alustatud projekti raames reostuse likvideerimist. Veekogu seisundi parandamisele aitab muuhulgas kaasa ka oja piirkonna veemajandustaristu rekonstrueerimine,» ütles KIK-i toetuste üksuse juht Priit Parktal.

Projekti toetatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmest «Veemajandustaristu arendamine», mille töötas välja keskkonnaministeerium.

Riik on Kroodi ojaga seotult paralleelselt ellu viimas mitut projekti, et likvideerida nii varasem reostus kui tänased ohuallikad. Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja KIK-i rahastusel on kavandatud Kroodi oja puhastada 2021. aasta lõpuks.

Kroodi oja kaevati Maardu järve ja Muuga lahe vahele 1893. aastal ning selle kaldaid on pikaajaliselt asustanud suured tööstusalad – vasakkaldal asub Maardu tööstusrajoon ning paremal endise AS Eesti Fosforiit territoorium.

Kroodi oja vee kvaliteet oli kõige halvem kuue- ja seitsmekümnendatel aastatel, mil oja vee kaitseks ei rakendatud ka kõige elementaarsemaid vahendeid. Eelmise sajandi teise poolega võrreldes on vee kvaliteet oluliselt paranenud, aga suurimad jätkuva reostuse allikad on endise Eesti Fosforiidi sademevee väljalask ning Maardu kaevandusvee väljalask.

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Seitsmeteistkümne aastaga on riik KIK-i kaudu toetanud ligi 20 000 keskkonnaprojekti enam kui 1,2 miljardi euroga.

Tagasi üles