Eesti pürib Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmeks

Laura Raus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Greenpeace'i aktivistide meeleavaldus tuumaenergia vastu.
Greenpeace'i aktivistide meeleavaldus tuumaenergia vastu. Foto: SCANPIX

Välisministeerium on koostanud eelnõu läbirääkimiste alustamiseks Eesti ühinemiseks Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA).


IEA töötab enda sõnul selle nimel, et tagada usaldusväärne, taskukohane ja puhas energia oma 28 liikmesriigile ning laiemaltki.

IEA liikmelisuse üks võtmesõnu on energiajulgeoleku tugevdamine, ütles välisministeeriumi energia ja keskkonna büroo lauaülem Helena Sepandi. IEA-l on tema sõnul maailmatasemel ekspertiis energiasektori mitmekesisuse ja tõhususe suurendamisel ning see aitab tõsta valmisolekut kiiresti reageerida energiatarnete peatumisele, sealhulgas IEA ühisaktsioonide ja -mehhanismide kaudu. Ka võimaldab IEA liikmelisus muuta efektiivsemaks alternatiivenergia kasutuselevõttu, kuna tekib võimalus osaleda IEA uuringutes ning saada rohkem infot teiste riikide kogemustest, lisas Sepandi.

Üheks IEAga ühinemise eelduseks on liikmelisus OECDs. Kuna Eestist sai hiljuti OECD liige, siis ongi riik just nüüd võtnud sihiks IEAga ühinemise.

Enne liitumist analüüsib IEA Eesti energeetikasektori vastavust teatud nõuetele. «Eelkõige peab Eesti vedelkütusevarude süsteem olema vastavuses IEA nõuetega ja välja olema töötatud tegevuskavad tarnehäireteks kütuseturul,» selgitas Sepandi. «Olulisimas osas, vedelkütusevarude olemasolu osas on Eesti eesmärgid saavutanud, tööd tuleb veel teha tegevuskavade osas, kus eeldatavasti saame läbirääkimistel kasutada ka IEA ekspertiisi.»

«Liikmeks saamiseks Eesti rahalist sissemakset tegema ei pea, küll aga võib osutuda vajalikuks katta mingis osas liitumisläbirääkimistega seotud kulud,» lisas ta.

IEAsse kuuludes peab Eesti aga tasuma liikmemaksu. «Liikmemaksu suurus täpsustub läbirääkimiste käigus, eeldatavasti on see suurusjärgus 0,1 protsenti IEA eelarvest,» märkis Sepandi. 2010. aastal oli IEA eelarve 26 miljonit eurot. Sellest tulenevalt võib oletada, et Eesti liikmemaks jääb aastas mõnekümne tuhande euro piiresse.

Lisaks toob IEAga liitumine kaasa kohustuse tagada regulaarselt IEA nõuete tasemel energiaalase statistika kogumine ja edastamine IEA-le.

Eraldi esindajat Eestil IEA juurde saata pole vaja, sest organisatsiooni hakkab katma Eesti esindus OECD juures. «Liikmesriikide alaline esindamine IEA-s toimub tavapäraselt riikide esinduste kaudu OECDs,» märkis Sepandi.

Millal Eestil on lootust IEA liikmeks saada, seda välisministeerium ennustada ei taha. «Läbirääkimiste pikkust on raske ette hinnata, mõningate teise riikide kogemuste järgi võib see olla ca aasta-poolteist, kuid kuivõrd iga riik on spetsiifiline ei ole kohane selliseid paralleele tuua,» ütles Lepandi.

Välisministeerium on koostanud IEAga  liitumisläbirääkimiste alustamiseks korralduse eelnõu valitsusele esitamiseks. Erinevalt enamikest eelnõudest seda internetist lugeda ei saa, sest see on ametkondlikuks kasutamiseks. «Vastavalt rahvusvahelisele tavale on läbirääkimiste dokumendid mitte avalikud,» selgitas Lepandi. «Tegemist on dokumentidega, kus peegelduvad ka teise poole seisukohad.» Ta viitas avaliku teabe seadusele, kus üheks info asutusesiseseks tunnistamise aluseks on asjaolu, et selle avalikuks tuleks kahjustaks riigi välissuhtlemist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles