Kuigi Soome tähistab sel aastal oma saja aasta sünnipäeva, varjutavad seda sündmust mõned tõrvatilgad meepotis. Näiteks on eelarvekärped oluliselt piiranud kolme tuntud Soome arhitekti majamuuseumi lahtiolekuaegu.
Eelarvekärped tabasid mainekat Soome rahvusmuuseumit
26. juuli 2017, 20:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helsingist 30 kilomeetri kaugusel metsade roheluses asuv Hvitträsk oli galeriiks-koduks kolmele tuntud Soome arhitektile - Eliel Saarinenile, Armas Lindgrenile ja Herman Geselliusele -, mistõttu peetakse seda üheks ikoonilisemaks Soome rahvusmuuseumiks, vahendab Yle.
Nii on ajamuuseum olnud populaarseks sihtkohaks paljudele arhitektidele ja arhitektuuritudengitele üle maailma. See võib aga peagi muutuda, kuna Rahvuslik Muuseumide Nõukogu, kes majamuuseumit haldab, on asunud kärpepoliitikat ellu viima.
Selle tulemusel on juba muuseumi lahtiolekuaegu vähendatud viie päeva peale nädalas ja sedagi ainult suvel. Muul ajal on muuseum külalistele suletud.
«Selline asi on põhjustanud palju nördimust, kuna varem oli välisturistidel võimalik muuseumit külastada kogu aasta vältel,» rääkis muuseumi giid Suvi Nuotio. Ta lisas, et suvi ei ole hea aeg ka arhitektuuritudengitele, kuna siis õppetööd ju ei toimu.
Eelarvekärbete tõttu jäi juba muuseum ilma ka ainukesest täiskohaga töötajast, Nuotio töötab muuseumis näiteks osalise tööajaga.
Kaasaegse Soome arhitekti Heikki Aronpää jaoks on riigi selline eelarvepoliitika iseäranis arusaamatu riigi sünnipäeva aastal, kuna tegemist on Soome arhitektuuris olulise paigaga. Iseäranis häirib teda just muuseumi lahtiolekuaegade piiramine. «Selle tulemusel ei saa paljud nautida seda imelist peatükki Soome arhitektuuri ajaloos,» rääkis Aronpää.
Muuseumide nõukogu otsused on ka varasemalt pahameelt tekitanud. Näiteks kaks aastat tagasi otsustasid nad muuseumi lähedalt päris korraliku hulga puid maha võtta, kuigi arhitektid ise olid hoone niiviisi projekteerinud, et ta sobituks metsakeskkonda.
1902. aastal valminud hoonekompleks on ikoonilise väärtusega Soome arhitektuuris. Sellal, kui kolm tuntud arhitekti seal elasid, külastasid neid tihti sellised kultuuritegelased nagu helilooja Jean Sibelius, kunstnik Akseli Gallen-Kallela ja kirjanik Maksim Gorki.
Kõige pikemalt oli Hvitträsk koduks Saarinenile, kes elas seal koos oma perega. Muuseumina hakkas hoone tegutsema 1971. aastal.
Lisaks majamuuseumi külastusele on turistidel võimalik paigas ka einestada, matkata ja ujuma minna, mistõttu on see populaarne sihtkoht nii kodu- kui välismaiste turistide hulgas.
Eelmisel aastal külastas muuseumit 20 000 turisti. Pool neist oli välismaalt, peamiselt USAst, Suurbritanniast ja Venemaalt.