Brüsseli surve aitas? Nordica paneb sügisel käima kaks korda suurema lennuki (2)

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nordica värvides lennuk Tallinna lennujaamas
Nordica värvides lennuk Tallinna lennujaamas Foto: Mihkel Maripuu

Seoses Brüsseli eestlaste kaebusega Tallinna ja Brüsseli kehva lennuühenduse üle, kinnitab majandus- ja taritsuminister Kadri Simson neile, et riik jälgib pidevalt nõudlust selle suuna lendude järele. Muuhulgas toob ta välja, et Nordica on juba praegu suurendanud lendude arvu liinil ja paneb sügisel Brüsseli suunal käima kaks korda suurema lennuki.

«SDE Belgia osakonna juhatuse pöördumise aluseks on Belgia Eesti kogukonna ja Euroopa Liidu (EL) institutsioonides töötavate inimeste rahulolematus meie suhteliselt kehva ja kalli Tallinna-Brüsseli-Tallinna lennuühenduse pärast,» kirjutasid Brüsseli eestlased juuni lõpus pöördumises majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni poole.

Kirjas märgiti, et arvestades asjaolu, et Brüssel on ELi pealinn, kus elab ja töötab ligi 3500 eestlast ja Eesti juhib selle aasta 1. juulist ka ELi nõukogu, siis ei vasta olemasolev lennuühendus vajadustele.

Piletid on kallid ja otselende vähe

«Inimesed, kes korraldavad erinevaid konverentse ja nt Euroopa Parlamendi külalisgruppide visiite Brüsselis ja Tallinnas, on pidevalt kurtnud lennupiletite vähesuse üle otselendudel, kuna kasutusele olevatel lennukitel pole piisavalt istekohti ning samuti ei mahu hind eelarve piiridesse,» märgiti kirjas.

Seejuures toodi välja, et Nordica lennupiletid on ennekõike ülejõukäivad ELi institutsioonides mittetöötavatele eestlastele. «Lennupiletid maksavad kohati sama palju kui Brüsselist New Yorki jt kaugetesse sihtkohtadesse,» kirjeldati ministrile tehtud pöördumises.

Kirjas paluti Simsonil majandus- ja taristuministrina aidata kaasa nii Eesti ja Belgia lennuühenduse parandamisele kui ka hinnapoliitika muutmisele. Muuhulgas soovitati kaaluda Tallinna Lennujaamal läbirääkimiste alustamist ka Ryanairi ja Wizzairiga, kes võiks hakata Eesti ja Belgia vahel lendama.

Kadri Simson kinnitas oma 19. juulil saadetud vastuskirjas, et ministeerium toetab häid ettepanekuid, kuidas tihendada Eestist väljuvate kui ka siia saabuvate lendude liinivõrku, luua uusi lennuühendusi ning suurendada sihtkohtade arvu.

«Statistikat jälgides võib väita, et lennumahud on 2017. aastal võrreldes eelneva aastaga kasvanud, samuti on suurenenud otselendude osakaal,» tõi majandus- ja taristuminister välja.

Lendude arv juba tõusnud, tuleb ka suurem lennuk

Küll aga märkis ta, et näiteks Brüsseli lennuliini nõudlus on püsinud viimased kaks aastat väga stabiilsena sõltumata sellest, kas on lennatud otse või ümberistumisega, hetkel on nõudlus kasvanud vaid seoses ELi nõukogu eesistumisega.

Seetõttu on Nordica juba juunis lisanud Tallinna-Brüsseli liinile kaks lendu. «Juulis on kavandatud veel seitse täiendavat lendu,» rääkis Simson.

Ka ütles ta, et septembri algusest kuni oktoobri lõpuni opereerib Nordica Brüsseli liinil 160-kohalise lennukiga, mis on kaks korda suurem kui täna kasutusel olev CRJ900 mudel. «Lisaks Brüsseli liinile on Nordica plaaninud lisalende ka teistele liinidele,» lisas Simson.

Mis puudutab aga hinnapoliitika muutmist, siis ütles majandus- ja taristuminister üsna selgelt, et sinna ta sekkuda ei saa, et kuna Nordica tegutseb avatud lennundusturul ja konkureerib teiste sarnaste ettevõtetega, siis määrab ennekõike turumajandus nende piletihinna. Lisaks tuleb tal riigi äriühinguna ka riigile kasumit teenida.

Tegemist juba vanade plaanidega

Nordica äriarendusjuhi Sven Kukemelki sõnul ei ole Brüsseli lennuplaani muudatused otseselt seotud Brüsseli eestlaste kirjaga ministrile, vaid olid plaanitud juba mitu kuud tagasi. 160-kohalise lennuki ajutisest toomisest Brüsseli liinile rääkisid nad juba märtsikuus.

«Me tegime koostööd Euroopa Komisjoniga, et näha, palju siia delegaate on tulemas. me nägime, et just septembri algusest kuni oktoobri lõpuni on delegaatide arv nii kõrge, et me siiralt soovime sealt raha teenida,» selgitas ta.

Seda, et 160-kohaline lennuk võiks kauemaks liinile jääda, ei ole Nordica täna veel kaalunud. Küll aga märkis Nordica äriarendusjuht, et Brüsseli suund on lennuettevõttel üks viiest kasumlikumast liinist.

Ka sõnas Kukemelk, et minister pole kordagi nende tegevusse sekkunud. «Ma arvan, et Eestis on poliitikud aru saanud, et lennundusega ei ole mõtet mängida. Kui lennundusega mängida, siis lähebki firma pankroti,» lausus Nordica äriarendusjuht.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles