Graafik: mürkide kasutamine Eesti põldudel on muutunud ulatuslikumaks (7)
19. juuli 2017, 12:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui viimastel nädalatel on avaliku tähelepanu alla sattunud umbrohutõrje tulemusel taimekaitsevahendite kätte surnud mesilased, siis viimaste aastate statistika näitab, et taimekaitsevahendite kasutamine Eesti põldudel tervikuna kasvab.
Ajavahemikus 2011-2015 kasvas taimekaitsevahendite kasutamine Eesti põldudel pea 160 tonni võrra, selgub statistikaameti andmetest. Kui veel 2011. aastal kasutati taimekaitsevahendeid kokku 804 tonni, siis 2015. aastaks oli see kasvanud pea 964 tonnini.
Kasv on valdavalt tulnud seenhaiguste tõrjevahendite ja kasvuregulaatorite arvelt. Kui 2011. aastal kasutati Eesti põldudel seenhaiguste tõrjeks pea 93 tonni vahendeid, siis 2015. aastaks oli see enam kui kahekordistunud, ületades 209 tonni. Kasvuregulaatoreid kasutati veel 2011. aastal pea 26 tonni, samas 2015. aastaks oli nende kasutamine peaaegu kolmekordistunud, küündides 64,5 tonnini.
«Sellega on põhjused ilmselt öeldud juba. Kui ilmastik on väga vihmane ja kole ning kasvutingimused on halvad, siis see soodustab ka seenhaiguste arengut ja põllumehed on sunnitud kasutama oma toodangu kaitseks mingisuguseid vahendeid, et mitte haigustele kaotada terveid põlde,» ütles neid tulemusi kommenteerides põllumajandusameti kontrollibüroo juhataja Katrin Kikkas.
Sama asi on ka kasvuregulaatorite ehk kõrretugevdajate kasutamisega. «Kui on hästi tuuline ilm, siis näiteks teraviljade puhul ilma kasvuregulaatoriteta kogu teravili lamandub,» rääkis Kikkas. Kasvuregulaatorite kasutamine ei lase taimel sellises olukorras liiga kõrgeks kasvanud. «Tema vars muutub natuke tugevamaks ja taim peab paremini ilmastikuoludele vastu.»
Nii saabki taimekaitsevahendite kasutamise kasvu peamised põhjused taandada kehva ilma ja sellega koos halvenenud kasvutingimuste tasandile.
Kui juuli algusest on tulnud põllumajandusametile tavapärasest enam teateid taimekaitsevahendite kasutuse järel hukkunud mesilaste kohta, siis Kikkase sõnul on see iseloomulik pigem sellele aastale. «Võrreldes kahe viimase aastaga on see viis (registreeritud teadet -toim) loomulikult rohkem, 2015. ja 2016 on meil ainult üks analoogne juhtum registreeritud,» märkis ta.
Küll aga rõhutas Kikkas, et mitu aastat tagasi jõudis nendeni neid juhtumeid rohkem. «Jällegi jõuan sinna, et on olnud väga külm kevad, väga vihmane ja nüüd kui ilmad natuke soojemaks läksid siin kuu alguses, siis asusid nii põllumehed kui mesilased usinamalt tööle.»
Kuigi täna pealelõunal toimub maaeluministeeriumis nii põllumajandusameti, veterinaar- ja toiduameti, mesinike ja taimekaitsevahendite kasutajatega kohtumine, siis Kikkase sõnul hetkel mingit ulatuslikumat kontrolli ametil taimekaitsevahendite kasutuste osas Eesti põldudel plaanis ei ole.
«Meil on oma kontrollid ikka kõik planeeritud ja tegutseme vastavalt sellele, mis antud hetkel toimub. Kui tuleb selliseid erakorralisi kaebusi või juhtumeid, siis tegeleme loomulikult nendega kohe, aga samas tegelema ka igapäevaselt kõikide taimekaitsevahendajate kontrolliga,» lausus põllumajandusameti kontrollibüroo juhataja, viidates, et see ongi nende rutiinne töö.
Vaata lähemalt ka graafikult, mismoodi taimekaitsevahendite kasutamine Eesti põldudel on viimastel aastatel kasvanud.