/nginx/o/2017/01/30/6294571t1h0a47.jpg)
EL-i Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (INEA), mis andis Eestile 5 miljonit eurot Rail Balticu uuringuteks, tahab sellest nüüd enam kui 250 000 eurot tagasi saada. Põhjuseks see, et Eesti on projekti elluviimisega poolteist aastat hiljaks jäänud.
Nii kirjutabki majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) asekantsler Ahti Kuningas kirjas INEAle, et nad pole Rail Balticu planeeringute koostamise ning eelprojekteerimise tegevustega tõepoolest õigeks ajaks valmis jõudnud, kuid kavatsevad sellega igal juhul jätkata.
Praeguseks on MKMile haldusalas olev Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) projekti heaks teinud kulutusi 893 000 euro eest, mille osaliseks katmiseks oli esialgselt ettenähtud toetus Euroopa Liidult. Lisaks tekib lepingu lõppemiseni TJA-le veel 464 000 euro eest seesuguseid kulusid.
Ühe põhjusena, miks hiljaks jäädi, toob Kuningas välja liiga optimistliku ajakava. «Tähtajad olid küll saavutatavad, kuid ainult ideaalsetes tingimustes.» Rail Balticu maakonnaplaneeringute kooskõlastamise protsess on olnud Eesti mõistes pretsendenditult mahukas ja võtab aega, põhjendas Kuningas.
Kuningas rõhutas ka raudteetrassi planeerimise protsessi demokraatlikust, kuna kõigil osapooltel oli võimalus oma arvamust mitu korda esitada. Seetõttu toimus hulgaliselt kohtumisi ja arutelusid, mille tagajärjel pidi dokumentides muudatusi tegema, märkis asekantsler.
Majandusministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare lisas samuti, et sellised protsessid, kus tuleb balansseerida riiklikku ja kohalikku huvi, on aeganõudvad.
«RB maakonnaplaneeringuid koostatakse alates 2013. aastast. Erinevaid trassivariante on kaalutud kümneid ning variantide kombinatsioone on olnud sadu. Tulemuseni jõudmiseks on peetud kokku enam kui 80 avalikku arutelu selleks, et jõuda asjaosalistele vastuvõetavate tulemusteni,» selgitas Kaunissaare.
Euroopa Komisjoni tagasinõude suurus on 255 098 eurot ja 94 senti. Kaunissaare on siiski optimistlik ja usub, et tagasinõuet lõpuks ei tule. «Toetusrahade tagasiküsimise protsess on hetkel käimas, tegemist on praegu siiski diskussiooniga, oma vastulause INEA kirjale saatsime välja eile ning oleme optimistlikud, et suudame olukorra lahendada selliselt, et tegelikku tagasinõuet ei tule,» lisas ta.
«Selge on see, et RB planeerimise osas on tegemist tagasilöögiga, kuid ka praegune olukord on selge märk sellest, mida on varasemalt öelnud nt Hololei, et RB jaoks mõeldud vahendid tuleb ettenähtud asjadeks ja õigel ajal ära kasutada,» kommenteeris Kaunissaare.