Sarnaselt Eestile on asunud ka Läti oma maksusüsteemi põhjalikult reformima. Läti valitsus kiitis eile heaks ulatusliku maksureformi, mis võidakse seimi poolt vastu võtta teisel lugemisel 21. juulil.
Läti valitsus kiitis heaks põhjaliku maksureformi (1)
12. juuli 2017, 11:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformi kohaselt hakkaks Lätis kehtima Eestile sarnane ettevõtte tulumaksu kord, kus tulumaksust on vabastatud ettevõtete reinvesteeritud kasum. Ülejäänud kasumile ning dividendi väljamaksetele hakkab aga kehtima 20-protsendiline tulumaksumäär.
Kaovad ka ettevõtete maksutagastused ja soodustused, kuna need asendatakse põhimõtteliselt kasumi jaotamiseni kehtiva maksuvabastusega.
Mikroettevõtte maksumääraks seatakse 15 protsenti ning mikroettevõtte aastaseks käibe piiriks 40 000 eurot. Mikroettevõtete töötajate palkade ülempiiri tõstetakse 750 eurolt 900 eurole kuus. Mikroettevõtte maksust saadud maksutulust 80 protsenti läheks sotsiaalkindlustus eelarvesse.
Majandustegevusega seotud inimesed ning inimesed, kes teenivad autori- ja litsentsitasusid peavad reformi jõustumisel hakkama maksma 5-protsendilist sotsiaalkindlustusmaksu, et koguda pensioni. Kogutud summa läheb kolmandasse pensionisambasse, välja arvatud juhul kui see ületab miinimumpalgalt kogutud sotsiaalmaksu summat, millisel juhul see läheks teise pensionisambasse.
Sotsiaalkindlustusmaksu määra tõstetakse 1 protsendipunkti võrra 35,09 protsendile ning saadud maksutulu kasutataks tervishoiusektori rahastamiseks. Tõstetud protsendipunktist maksaksid poole tööandjad ning poole töötajad.
Maksumäära tõstmise tulemusel saaks tervishoiusektor tuleval aastal 84,6 miljonit eurot lisarahastust. 2019. ja 2020. aastal ulatuks lisarahastus aga vastavalt 98,1 miljoni ja 103,9 miljoni euroni.
Valitsus otsustas ka mitte kaotada kõrgetelt palkadelt kogutud solidaarsusmaksu vaid kasutada sellelt kogutud tulu tervishoiurahastuseks.
Sisse viiakse ka kolme astmega üksikisiku tulumaks praeguse 23-protsendilise tulumaksu asemel.
20-protsendiline tulumaksumäär kehtiks kuni 20 000 eurosele aastasele sissetulekule, 23-protsendiline määr 20 001 kuni 55 000 eurosele aastasele sissetulekule ja 31,4-protsendiline määr aastasele sissetulekule, mis ületab 55 000 eurot.
Kõrgemad maksumäärad ei kehtiks tervele sissetulekule, vaid ainult osale, mis ületab madalamaid sissetulekuastmeid. Seega enam kui 55 000 eurot aastas teeniva inimese rakenduks kõrgeim tulumaksu määr vaid 55 000 eurot ületavale osale.
Samuti kehtestatakse ühtlane 15-protsendiline kapitali kasumi maks, senise 10-protsendilise dividendide ja 15-protsendilise muu kapitali maksu asemel.
Litsentsitasude määr oleks 50 kuni 100 eurot kuus, praeguse 43 kuni 100 euro asemel.
Üksikisiku tulumaks hakkab kehtima ka loterii ja hasartmängu võitudele, mis ületavad 3000 eurot, väljaarvatud Sajandi Loterii, mis toimub riigi 100. aastapäeva puhul, auhindadele.
Maksuvaba miinimum pensionäride jaoks tõuseb 250 eurolt kuus 270 eurole kuus 2019. aastal ja 300 eurole 2020. aastal.
Muuhulgas tõstetakse ka kütuse, tubaka ja alkoholi aktsiisimäärasid.
Muudatuse kohaselt tõuseb pliivaba bensiini aktsiis 7,8 protsenti 436 eurolt 1000 liitri kohta 470 eurole, pliibensiini aktsiis 24 protsenti 455,3 eurolt 564 eurole 1000 liitri kohta ning diisliaktsiis 11 protsenti 341 eurolt 378 eurole 1000 liitri kohta.
Tubakaaktsiis tõuseks 5,5 protsenti 67 eurolt 70,7 eurole 1000 sigareti kohta.
Veiniaktsiis tõuseb 18 protsenti 78 eurolt 92 eurole 100 liitri kohta, samas kui õlleaktsiis võib kasvada 24 protsenti 4,5 eurolt 5,6 eurole alkoholimahu protsendi kohta. Alkoholiaktsiisi muudatused jõustuksid alates 1. juulist 2018.
Läti majandusministeeriumi hinnangul võib inflatsioon aktsiisitõusu mõjul kiireneda 0,4 kuni 0,5 protsendipunkti võrra.