Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Jabur skeem: vastutab alltöövõtja alltöövõtja alltöövõtja

9
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eestis ehitanud grusiinid väitsid, et ei saanud oma Poola tööandjalt Eestis töötamise eest lubatud palka. | FOTO: Mihkel Maripuu

Ehitusettevõtte Mitt & Perlebach juhatuse liige Kristjan Mitt tunnistab otse: «Ma ei tea isegi seadusandlust sellel teemal, kuidas võõrtööjõu registreerimine käib.» Samas askeldavad tema firma ehitusobjektil ka ukrainlased ja grusiinid, kellest Postimees läinud nädalal kirjutas.

Samad grusiinid, kes ehitasid Harkus aprilli lõpust kortermaju ning jäid enda väitel palgata, pühkisid nädala algul Eesti tolmu jalgadelt ja asusid bussiga kodumaa poole teele. Raha sõiduks said nad väidetavald siinselt gruusia kogukonnalt.

Eesti jaoks probleem koos grusiinidega siiski ei kao – ehitusplatsidel võib töötada veel hulk välismaalasi, kelle eest ei taha vastutust võtta keegi.

«Meil ei ole ühtegi ehitustöölist, ma ei ole mitte kordagi sellega kokku puutunud. Ma tean nii palju, kui ajalehtedes kirjutatakse, et võõrtööjõud tuleb registreerida. Aga kuidas see protsess käib – ei tea, pole kokku puutunud,» nentis Kristjan Mitt, kel polnud arvamust ka selle kohta, kas peatöövõtja peaks veenduma, et tema objekti ehitavad välismaalased tohivad üleüldse Eestis töötada.

«Tööle peab registreerima see, kelle juures nad töötavad, kes palka maksab,» osutas Mitt ja lisas, et nende alltöövõtulepingud on sõlmitud teiste Eesti ettevõtetega. «Meie vastutame kõikide inimeste eest, kes on meie palgal, aga meil pole ühtegi ehitustöölist palgal. Nii on täna kõigil Eesti peatöövõtjatel,» ütles ta.

Nii ehitasidki grusiinid OÜ-le Mitt & Perlebach kortermaju keeruka skeemi ja koguni kolme alltöövõtja vahendusel. Ehitusettevõttel on leping Eesti firmaga Seltronik Ltd üldehitustöödeks, kellel on omakorda alltöövõtuleping üldehitustöödeks Poolasse registreeritud firmaga Buffo Ehitus z.o.o. Viimane kasutab teise Poola firma TVI Inc tööjõudu, kelleks olid ka Postimehe loos kirjeldatud grusiinid.

«Minul on alltöövõtuleping Poola firmaga ja tööde eest on kõik makstud,» kinnitas alltöövõtja Seltronik Ltd juhatuse liige Tauno Aru. «Minu alltöövõtjal on ka kõik asjad klaaritud, aga temal on veel omakorda alltöövõtja. Mina ei saa kontrollida, kas nemad on kandnud isikutele palgad üle või mitte,» lisas Aru.

Ei saa vastutada

Kes vastutab, et töötajad oleks Eestis tööle registreeritud ja saaks õiglast ja ametlikku palka, kui alltöövõtja alltöövõtja alltöövõtja asub Poolas? «No aga Poola seadustega on see ju kooskõlas! Poola riik peab vastutama, mitte Eesti riik,» ütles Aru, kes ei tea enda sõnul oma alltöövõtja koostöölepingutest midagi. «Milleks mul seda vaja teada on? Minul on töö tehtud, maksud makstud ja kõik on klaaritud,» ütles ta ja lisas, et koostöölepingus alltöövõtjaga on kirjas, et Poola ettevõte vastutab ka selle eest, et võõrtööjõud oleks registreeritud.

Hiljem saatis Aru täpsustuseks samasisulise juriidilise tiraadi. «Eesti Vabariigi seadusandlus reguleerib seda, kes vastutab ja mis ulatuses, kui lähetatud töötajate ees on tööandjal tekkinud töötasu tasumisel võlgnevus. Lähetatud töötajate töötasu ja selle tasumise eest vastutab seaduse regulatsiooni kohaselt tööandja (s.o välisriigis registreeritud ettevõte),» seisis Aru kirjalikus vastuses.

Poolas registreeritud firma Buffo Ehituse eestvedaja on Eestis ettevõtlusega tegelev Deniss Boronin. «Minul on leping ühe Poola firmaga, kus need grusiinid töötavad. Selle kohaselt kannan ma iga kuu üle raha, millega firma maksab töölistele palka,» selgitas Boronin Postimehele eelmisel nädalal. Seda, kas grusiinid olid üleüldse Eestisse tööle registreeritud, ei teadnud ka Boronin, sest «grusiinid pole tegelikult ju ka tema töölised». Poola firmaga TVI Inc ei saanud mees enam kontakti.

Politsei asi

Mitt sõnas, et peatöövõtja ei suuda kogu alltöövõtjate kaadrit kontrollida. «Me ehitame praegu 20 objekti, meil on paarsada alltöövõtjat. Ka teistel alltöövõtjatel on võõrtööjõudu. Kas me selle üle arvestust peame? Ei, me ei registreeri töötajaid,» ütles Mitt ja tõi välja, et välismaalasi töötab üle Eesti ehitustel praegu palju. «Me eeldame, et inimesed on registreeritud. See, et võõrtööjõudu Eestis järjest rohkem ehitusel töötab, see on viimase aja tendents. Eelkõige on nad karbiehitajad,» rääkis Mitt ja nentis, et ehitussektoris on tööd palju rohkem, kui on inimesi.

Kui peatöövõtjale pannakse tulevikus seadusega kohustus kontrollida alltöövõtjate võõrtööjõudu, siis tuleb Miti sõnul seda tegema hakata. «Seni seda ei ole tehtud. Ehitussektor ei salli ka halli tsooni. See on uus teema ja küll see lahendus tuleb, sest surve tööjõu tulekule on suur. Oli ainult aja küsimus, kui keegi saab artiklisse,» arvas Mitt.

Ka ehitusfirma Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink ütles, et välistööjõuga seotu puudutab peatöövõtjaid kaugema kaarega kui alltöövõtjaid, kuna esimestel tavaliselt suurt hulka töölisi palgal ei ole. Vink sõnas, et Nordecon ei kontrolli politseis eraldi iga töölise andmeid, kes ettevõtte ehitusplatsidel töötab. Ta arvas, et see on riiklike institutsioonide ülesanne.

«Kuid alltöövõtjatega sõlmitavates lepingutes sätestatakse üheselt ja konkreetselt nõuded nende tegevuse seaduslikkuse kohta. Juhul, kui tekib põhjendatud kahtlus rikkumiste osas, saame reageerida konkreetsele sündmusele, ja oleme seda ka teinud. Jutt puudutab siin lisaks tööloata töölistele ka mistahes muude seadustest tulenevate nõuete täitmist,» rääkis Vink.

Ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige Raivo Rand ütles, et nemad katsuvad siiski ka peatöövõtjana võõrtööjõu tausta kontrollida, ehkki ettevõtte objektidel ei pidavat välismaalasi väga palju ehitama.

«Meie objektidel neid (võõrtööjõudu – toim) väga palju ei ole olnud, kuigi tean, et neid liigub järjest rohkem,» kinnitas ka Astlanda Ehituse juht Kaupo Kolsar. «Meil on püsivad partnerid ja nende seas ei ole liiga palju kõikuva tööjõuga firmasid. Samas kõigil ei ole kindlaid partnereid ja väljakujunenud suhteid,» ütles Kolsar ja lisas, et ehitusturg on kirju.

Seadus lubab

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Jana Laane ütles, et põhimõtteliselt võib tõesti ühes Euroopa Liidu liikmesriigis tegutsev ettevõtja kasutada kolmandatest riikidest tööle võetud kodanikke ka teises euroliidu liikmesriigis, ent nad tuleks siis Eestis tööle registreerida. Lähetatud töötaja tuleb eelmise aasta lõpust registreerida tööinspektsioonis, seda peab tegema tööandja ehk välisriigi maksukohuslane.

Kui ettevõte võtab ise lühiajaliselt välismaalase tööle, siis tuleb ta registreerida aga politsei- ja piirivalveametis (PPA), ning seda saab teha vaid Eestis registreeritud tööandja. Laane sõnul hoidub osa ettevõtjaid sellest kohustusest.

«Tööandja peab registreerima seaduslikult riigis viibiva välismaalase lühiajalise töötamise ja ta on kohustatud järgima nii tööõiguses kui ka välismaalaste seaduses sätestatud nõudeid,» rääkis Laane ja nõustus, et süsteemi väärkasutamise ja seaduse rikkumise avastamine ning sanktsioneerimine on riikliku järelevalve küsimus.

Politsei tuvastab rikkumisi reididel. Tänavu on tööinspektsiooni ja maksu- ja tolliametiga tehtud kokku 18 ühisreidi, mullu osales politsei kokku 350 kontrollkäigul.

«Tööinspektsioon tuvastas sihtkontrollide käigus 18 väidetavalt lähetatud töötajat (Poola viisaga välismaalased), kelle osas jätkati menetlust ehk kelle kohta puudus tööinspektsioonil lähetatud töötaja eelteade või tuli menetlus üle anda politseile, sest tekkis kahtlus, et isik viibib Eestis illegaalselt,» kommenteeris inspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu tänavusi avastusi.

Juuni lõpu seisuga on politsei sel aastal registreerinud 180 rikkumist, mis on seotud välismaalaste töötamise tingimustega.

Postimees kirjutas läinud nädalavahetusel, kuidas grusiinid ehitasid Harkus mitmendat kuud kortermaju, aga keegi end nende tööandjaks ei tunnistanud. Kui nad lubatud palka ei saanud, siis ütles meestega siin tegelenud Deniss Boronin, et palka peab neile maksma Poola ettevõte TVI Inc, kellega ei saa ka tema enam kontakti. Ehkki Boronin ei pidanud end grusiinide eest vastutavaks, lubas ta neile siiski saamata jäänud töötasu välja maksta.

*****

Tauno Aru ettevõtete eluiga kipub jääma lühikeskeks

Tõnis Oja

Äriregistri andmetel on Tauno Aruga seotud üheksa ettevõtet, nendest kolm on likvideeritud või likvideerimisel.

Kõige esimene Aruga seotud ettevõte oli 2005. aasta veebruaris asutatud osaühing Rivetek, mille üheks osanikuks sai ta veidi üle kuu aja pärast ettevõtte asutamist. Veidi rohkem kui aasta hiljem läks ettevõte Vladislav Poplavskile ning 2009. aasta oktoobris kustutati ettevõte Äriregistrist.

Ettevõtte ainus majandusaruanne esitati 2005. aasta kohta, mil firma käive oli 1,88 miljonit krooni (120 464 eurot) ja kasum 216 411 krooni (13 831 euro).

2006. aastal asutatud osaühingus A.E.& L. Ehitus oli Aru juhatuse liige kuni 2009. aastani, mil ettevõtet hakati likvideerima.

Seejärel oli üle kolme aasta vaikust ja vähemalt Eestis Tauno Aru ametlikult mitte ühegi ettevõttega juhtkonna tasemel või omanikuna seotud ei olnud.

2012. aasta novembris asutas ta koos Tõnis Vändrega osaühingu Baumann Ehitusjuhtimine, mis nagu tegutseks senini, ehkki 2015. ja eelmise aasta majandusaruanded on praeguseni esitamata.

2014. aasta augustis asutas Aru osaühingu Betoonitööd 24 OÜ. Ettevõtte ainus majandusaasta aruanne pärineb eelmisest aastast ja on esitatud juba 27. jaanuaril ning aruandes on ära toodud vaid bilanss, mis koosneb 7805 euro suurusest kohustusest ja osakapitalist, mis on 2500 eurot.

2015. aastal asutas Aru koos Angela Kaskemaga osaühingu Suurkoristus, mille eelmise aasta majandusaruandest nähtub, et seni pole ettevõttel majandustegevust olnud.

Huvitav on Aru 2015. aasta 18. augustil asutatud osaühingu Galuben Ehitus (esialgse nimega Krt Ehitus) saatus. Ehkki ettevõtte elueaks kujunes vaevalt kolmveerand aastat, jõudis see vahepeal kahel korral omanikku vahetada ning 107 740 euro suuruse maksuvõla tekitada. Eelmise aasta 18. maist sai ettevõtte omanikuks Venemaa kodanik Magomed Musajev ning kuu aega hiljem hakati ettevõtet likvideerima.

Sarnane skeem kumab läbi eelmise aasta jaanuaris asutatud osaühingust VVV Ehitused. Juba augustis läks osaühing sellelesamale Musajevile ning praeguseks on ettevõttel 41 983 euro suurune maksuvõlg.

Osaühing Seltronik Ltd on asutatud eelmise aasta aprilli lõpus. Seltroniku majandusaruanne on esitatud selle aasta 27. jaanuaril ning juuli alguse seisuga on ettevõttel 12 377 euro suurune maksuvõlg.

Magomed Musajev on Äriregistri andmetel seotud (omanik) 11 ettevõttega, neist üks on kustutatud, üks likvideerimisel ning kahel on kustutamishoiatus.

«Eestis võibki olla palju ettevõtteid,» kommenteeris Aru ise oma tegevust.

OÜ Mitt & Perlebach juhatuse liige Kristjan Mitt ütles, et Tauno Aru on nende pikaajaline koostööpartner. «90 protsenti meie alltöövõtjatest on pikaajalised partnerid, tema on ka aastaid teinud meile tööd,» ütles Mitt. «Meil käib nii, et kes pakub parema hinna ja aja, selle projektijuht valib,» lisas ta.

*****

Liit: tuleks rakendada solidaarvastutust

Tiina Kaukvere

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson ütles, et liidu ning maksu- ja tolliameti vestlustest on välja koorunud mõte, et teatud koostööpartnereid valides peaksid solidaarse vastutuse võtma ka peatöövõtjad.

«Kui peatöövõtja kaasab alltöövõtja, kelle maksekäitumine ei vasta ühiskonnas kehtestatud normidele, siis peatöövõtjal lasuks solidaarvastutus,» kirjeldas Peterson kaalumisel olevat ettepanekut, mille liidu juhatus on suuresti heaks kiitnud.

«Mõte oli, et turuosalised ja maksuamet lepivad omavahel kokku, mis on käitumisnõuded ja see piir, mille puhul loetakse, et lepingu sõlmimine alltöövõtjatega on riskivaba ja siis peatöövõtjal vastutust ei lasu,» rääkis Peterson.

Kui kriteeriumid on kokku lepitud, siis peaks maksuamet looma veebikeskkonna, kust saab peatöövõtja kiiresti oma võimaliku lepingupartneri tausta kontrollida. «Kui valitakse ettevõtja, kellel on riskivaba märgis, siis see võtab peatöövõtjalt vastutuse ära. Kes valivad ettevõtte, kellel märgist ei ole, võtavad ka teadliku riski. Kui vahele jäädakse, vastutavad mõlemad.»

Omaette küsimus on, kas ka tellija võiks kaasata vastutajate ringi.

«Oleme liiduga koostöös arutamas erinevaid võimalusi, kuidas pettust sektorist välja juurida, ning üks on solidaarvastutus. Samas vajavad need võimalikud muudatused lisaks omavahelisele arutelule ka muudatusi seadusloomes,» ütles maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe ja lisas, et teemat olevat vara kommenteerida.

Võõrtööjõu puhul tõi Peterson eraldi probleemina välja selle, et kvoot, mis võimaldab väljastpoolt Euroopa Liitu seaduslikult inimesi tööle tuua, on selleks aastaks täis (1317 inimest – toim). «Meie tööturg ei suuda ehitussektori vajadusi katta. Ehk tuleks sektoripõhine erisus riigi poolt luua – kvoodid ajutiselt vabaks lasta või oluliselt tõsta,» ütles Peterson. Ta lisas: see, et kvoot täis on, ei tähenda, et inimesi siia tööle ei tule. «Ehitusmahud on kasvanud, surve tööjõule on suurenenud – kui ametlikult tuua ei saa, siis tuuakse mitteametlikult.»

Ajutiselt saab üheksaks kuuks inimesi Eestisse siiski tööle registreerida. Ka sel viisil registreerimine on tänavu hüppeliselt suurenenud. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige Raivo Rand leiab, et see võimalus aga soodustab just inimeste tulemist Eestisse turismiviisaga ja siin tööle hakkamist. «Õigem oleks ikkagi soodustada pikaajalisi töötajaid, siis ei tule siia ka seiklejad, kes ei oskagi tööd teha,» arvas Rand.

Sama nentis ka Peterson, kes rõhutas vajadust kvooti suurendada. «Me saaksime ametlikult Ukrainast või Valgevenest tuua ehitusmehi, kellel on ka kvalifikatsioon ja kes saavad suurepäraselt hakkama.»

Valitsus tegeleb praegu töörühma loomisega sisserände reguleerimiseks.

Tagasi üles