Ossinovski: president vaidlustas vaid ühe detaili, magusamaks tuleb

Jevgeni Ossinovski

FOTO: Õhtuleht/Scanpix

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles nn magusamaksu tagasilükkamise kohta, et president vaidlustas vaid ühe pisikese detaili ja edasi peab riigikogu otsustama, kuna ja kuidas uus maks jõustub. 

President Kersti Kaljulaid teatas eile õhtul, et ta jätab magustatud jookide maksu välja kuulutamata, kuna seadus teeb põhjendatu erandi laeva- ja lennufirmadele, kes eelnõu kohaselt oleks maksust pääsenud. 

«Olen seetõttu seisukohal, et sellise regulatsiooniga annab seadusandja alusetu eelise ühele sektorile ning see ei ole kooskõlas põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega,» selgitas president. Samas möönis Kaljulaid, et toetab maksu sisulist ideed, milleks on eelkõige suhkru tarbimise vähendamine laste ja noorukite hulgas. 

Jevgeni Ossinovski rõhutas hakatuseks, et kõige olulisem ongi see, et president toetab magustatud jookide maksu eesmärki vähendada jookide suhkrusisaldust ja parandada seekaudu rahva tervist.

«President on vaidlustanud ühe pisikese detaili selles seaduses, mis puudutab maksuerisust laevadel ja lennukitel. Mina ei ole sellist erandit kunagi toetanud ning seda ei olnud ka valitsuse esitatud eelnõus. See lisati seadusse riigikogu menetluse käigus rahanduskomisjoni ettepanekul,» rääkis Ossinovski. 

Selle kohta, mis magustatud jookide maksust edasi saab, rääkis minister, et see on nüüd riigikogu otsustada, kas eemaldada nimetatud erisus seadusest või riskida põhiseadusliku vaidlusega riigikohtus.

«Mina isiklikult eelistan esimest varianti, ehkki sätte põhiseaduslikkuse osas sotsiaalministeerium seisukohta ei võta. Kui kiiresti seadus uuesti vastu võetakse ning kas sellest tulenevalt lükkub ka seaduse jõustumisaeg hilisemaks, on samuti riigikogu otsustada,» kommenteeris Ossinovski. 

Riigikogu koguneb sügisel

Kui küsisime riigikogu rahanduskomisjoni esimehelt Mihhail Stalnuhhinilt, et mida ta arvab presidendi otsusest jätta seadus välja kuulutamata, vastas esimees, et ta pole presidendi selgitustega kursis. «Ütlesin ka juba seaduse lugemise ajal riigikogu saalis, et kui president jätab selle välja kuulutamata, hakkame seda uuesti arutama, mis seal ikka,» rääkis ta. 

Kas ja kuna riigikogu koguneb on praeguseks veel ebaselge. Peaminister Jüri Ratas ütles intervjuus ERRile, et riigikogu saab seaduse muutmist arutada septembris, kui nad taas kokku tulevad. «Valitsuse poolelt me ei näe vajadust, et riigikogu peaks erakorraliselt kogunema,» sõnas peaminister.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige, reformierakondlane Aivar Sõerd ütles, et praegu pole veel infot, kuna komisjon kokku tuleb ja suhkrumaksu muutmist arutab. «Üldiselt arvan, et kogu see seadus on õiguslik praak ega täida seda eesmärki, millena seda esitletakse,» kritiseeris Sõerd. 

Tema sõnul otsustas komisjon laevadele ja lennukitele erisuse teha pärast kohtumist laevafirmade esindajatega. Nii ütlesid ettevõtjad, et magusamaksu lisandumine tõstab karastusjookide hinda, mistõttu võivad nad neid hoopis välismaalt ostma hakata. «Nii kaotaks meie tootjad, lisaks kaotab riik maksutulu,» põhjendas Sõerd.

Tema ise seda muudatust siiski ei toetanud. Erisusele andsid poolthääle koalitsiooniparteidesse kuuluvad Mihhail Stalnuhhin, Andres Ammas, Kalvi Kõva, Andrei Novikov, Kersti Sarapuu, Priit Sibul ja Maire Aunaste. 

Laevafirmad võivad suunduda mujale

Eesti Karastusjookide Tootjate Liidu juhi Nele Normaki sõnul on neil esiteks hea meel, et president jättis seaduse välja kuulutamata. «Selle eelnõuga kiirustati ning paisati suur osa Eesti suurimast tööandjast – toidu- ja joogitööstusest – täielikku teadmatusse tuleviku osas, sest juriidilised ja sisulised probleemid olid ilmsed algusest peale,» rääkis Normak. 

Erandist ilma jäänud laevafirma Tallink Duty Free juhataja Aimar Pärna sõnul ostavad laevafirmad reeglina kaupa riigist, kus on väiksemad maksud ja soodsam hind. Ta põhjendas, et kui karastusjookide hind hakkab magusamaksu tõttu olema Eestis oluliselt kõrgem kui teistes Balti mere äärsetes riikides, lähevadki laevafirmad siit ära. 

Sel puhul kannataksid tema sõnul enim Eesti tootjad ja ettevõtjad, kes soovivad oma kaupu laevades ning lennukites müüa. «Lisaks regulaarliinidel sõitvatele laevadele soetavad pardavaru Eestist ka Tallinna külastavad kruiisilaevad,» rääkis Pärna. See kõik võib erandist ilma jäämise korral kaduda. 

Riigieelarvele ohtu ei kujuta

Kuna magustatud jookide maks pole nn aastapõhine maks, ei pea see kehtima hakkama jaanuarist, vaid võib jõustuda ka näiteks veebruaris, märtsis ja nii edasi.

Seetõttu prognoosib seaduse väljatöötaja rahandusministeerium endiselt, et riik saab magustatud jookidelt järgmisel aastal 15 miljonit eurot tulu. 2019. aastal oleks sealt oodatav tulu 16 miljonit eurot ja 2020. aastal 17 miljonit eurot. 

Küsimusele, et kas rahandusministeerium otsib võimalike probleemide korral katteallikaid, vastati ministeeriumist, et järgmise aasta riigieelarve tulusid ja kulusid arutab valitsus vajadusel sügisel, kui valmistatakse ette järgmise aasta riigieelarve eelnõu. 

Magusamaksul on veel teisigi lahtisi otsi

Magustatud jookide maks laieneb lisaks karastusjookidele ja magustatud veele ka jogurtitele, piimajookidele ja naturaalsetele mahladele. Samas soovib rahandusministeerium jätta kolm viimast tootegruppi maksu alt välja. Selle tarvis taotleb Eesti riik Euroopa Komisjonilt erandit.

Nii esitaski rahandusministeerium 22. juunil Euroopa Komisjonile riigiabi eeltaotluse. Pärast Euroopa Komisjonilt tagasiside saamist ning konsultatsioone järgneb eeltaotlusele ametlik taotlus. Ametliku taotluse alusel otsuse tegemiseks või lisainfo küsimiseks on Euroopa Komisjonil aega kaks kuud. 

Tagasi üles