Lipstok: EKP intressitõstmine tagab hinnastabiilsuse positiivse mõju

Andres Lipstok.

FOTO: Peeter Langovits.

Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul on Euroopa Keskpanga (EKP) neljapäevase intressimäärade tõstmise otsuse võimalik negatiivne mõju reaalmajandusele väiksem kui hinnastabiilsuse positiivne mõju.

Lipstoki sõnul tõstis EKP nõukogu intressi selleks, et hoida inflatsioonitempo ja -ootused keskmises plaanis ankurdatud eesmärgi lähedal. «Ma tooksin välja, et kõik euroala riigid võidavad sellest, kui rahapoliitika toetab euroala majanduse kestlikku kasvu,» rääkis Lipstok.

Tema hinnangul tagab hinnastabiilsus euroalal ka Eesti majanduse stabiilsema arengu. «Eesti majandus on Euroopaga lõimunud järjest rohkem. Majandusaktiivsuse taastumine Euroopas on kergitanud meie ekspordimahtusid ning ka viimased hinnaarengud on nii Eestis kui euroalal olnud sarnased,» lausus Lipstok.

«Nii euroala kui ka Eesti majandus on hetkel globaalkriisi järgses kasvufaasis. Seetõttu vähendab intressitõus inflatsioonisurveid nii euroalal kui ka Eestis,» lisas ta. Kuna Eesti on eurosüsteemi liige, on Lipstoki sõnul Eestil võimalus ja vastutus osaleda otsustes, mis mõjutavad hinnastabiilsust kogu euroalal.

Lipstok põhjendas baasintressi tõstmist sellega, et Euroopa majanduse areng on olnud euroalal tervikuna oodatust parem. «Majanduskasv on püsinud üle keskmise taseme ja saab eksporditulude kõrval järjest rohkem tuge ka sisenõudluse kosumisest.»

Eesti keskpanga juht tõi välja, et inflatsioon tõusis oli euroalal Eurostati kiirhinnangu kohaselt märtsis juba 2,6 protsenti. «Lisaks on toormehindade tõus üleilmselt toonud kaasa inflatsiooniootuste tõusu. Suured muutused kütuse-, toidu- ning toormehindades võivad taastuva majandusaktiivsuse tingimustes kaasa tuua teise ringi mõjusid.»

«Keskpanga ülesandeks on tagada hinnastabiilsust ja ankurdada inflatsiooniootusi ning selleks tuleb meil inflatsioonisurvetele adekvaatselt reageerida. Seda me ka tegime,» märkis Lipstok.

Tema sõnul teeb keskpank oma otsuseid hetkel teadaolevate majandus- ja rahapoliitiliste analüüside alusel ning see väljendab nõukogu vaadet, kuidas tagada hinnastabiilsus euroalal. Küsimusele, et milliste arengute korral oleks edasine intressitõus välistatud, lausus Lipstok, et «samas tuleb silmas pidada, et EKP nõukogu jälgib majanduse olukorda hoolega ega seo end ennatlikult tulevaste otsustega kujul, mis muudaks meid oma varasemate sõnade vangiks.»

EKP president Jean-Claude Trichet märkis neljapäeval ära hinnakasvu riski ja vajaduse vältida laiapõhjalise hinnasurve teket. Majanduse üldine väljavaade on endiselt positiivne, ütles Trichet.

EKP nõukogu tõstis neljapäevasel istungil oodatult intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. EKP nõukogu tõstis põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära 1,25 protsendile, laenamise püsivõimaluse intressimäära 2,00 protsendile ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 0,50 protsendile.

Tegemist on esimese baasintressi tõusuga pärast 2008. aasta juulit. Neljapäevase otsuse poolt olid kõik EKP nõukogu liikmed.

Tagasi üles