Graanul Investi müügitulu kasvas 285,5 miljonini

Graanul Invest koostootmisjaam ja puidugraanulitehas Imaveres

FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/ Scanpix

Pelletitootja Graanul Invest AS-i müügitulu kasvas mullu 17,5 protsenti 285,5 miljoni euroni ja puhaskasum 19,7 protsenti 33,6 miljoni euroni.

Aruandeaasta koondkasum on 28,8 miljonit eurot, kuna see sisaldab Belgias töösuhtejärgsete ja muude hüvitiste kohustust nüüdisväärtuses 4,8 miljonit eurot. Töösuhtejärgsed ja muud hüvitised on ettevõttele antud kontserni Belgia tütarettevõtte Langerlo poolt. Kontsern ostis Langero mullu suvel. Majandusaasta aruande kinnitamise ajal ei olnud ettevõte saanud veel kogu infot tütarettevõtte varade ja kohustuste kohta.

«2016. aasta raamatupidamise aastaaruandes on töösuhtejärgsete ja muude töötajatele makstavate hüvitiste algsaldo tedamata ning saldoks on ostuanalüüsis eeldatud nulli. Tegelik tulemus peegeldab eeldatavasti plaani puudujääki, mistõttu peaks ostuanalüüsis kajastuma täiendav kohustus ja firmaväärtus olema suurem,» märgib ettevõte majadnusaasta aruandes.

Müügimahust 95 protsenti moodustas eksport Baltikumist väljaspoole. Peamised sihtturud olid Suurbritannia, Taani, Rootsi, Holland ja Itaalia.

Elektrienergia müügikäive oli 34,6 miljonit eurot, millest grupist välja müüdi 20,4 miljoni eest. Elektrienergiat müüdi väljapoole gruppi Lätis ja Belgias. Koostootmisjaamade finantstulemused nõrgesid mullu mõnevõrra seoses elektri müügihinna langusega 20 protsendi võrra koos üldise kütuste hinnalangusega.

Olulisematest investeeringutest valmis ettevõttel mullu Imavere graanulitehase ümberehitus, millega tehase tootmisvõimsus kasvas 100 000 tonnilt 350 000 tonnini aastas. Imavere Energia koostootmisjaam alustas soojatootmist 2016. aasta aprillis ja täisvõimsusel mullu neljandas kvartalis. Jaama elektirtoodang oli 2016. aastal 42,4 gigavatt-tundi. Imavere investeeringu kogumaksumus oli 45,5 miljonit eurot.

Möödunud aasta kevadel sõlmis kontsern tarnelepingu Osula koostootmisjaama tehnoloogia tarneks ja alustas vundamentide ehitustöid. Osula graanulitehase laiendusena ehitatakse uued lintkuivatid, mis kasutavad koostootmisjaamast saadavat soojusenergiat pelletitootmiseks vajamineva toorme kuivatamiseks. Koguinvesteering koostootmisjaama ja kuivatite ehitamiseks on 28,2 miljonit eurot ja selle planeeritud valmimisaeg on tänavu kolmandas kvartalis.

Esmakordselt hakkab Graanul Investi gruppi kuuluv koostootmisjaam siis müüma soojusenergiat ka väljaspoole - kõrvalasuvale Toftan AS-i saeveskile.

Graanul Invest tootis mullu 1,8 miljonit tonni puidugraanuleid, mis on 18 protsenti enam kui 2015. aastal. Samas jäi tootmismaht planeeritust madalamaks. Aasta teisel poolel aset leidnud turunõudluse landuse tõttu tuli tootmisvõimsust kõigis tehastes paaril kuul piirata.

2015. aastal soetatud Läti graanulitootja SIA Latgran liitmine grupiga kujunes sujuvaks ning ettevõtte majandusnäitajad on osutunud oodatust paremaks, märkis ettevõte aruandes.

Soojusenergiat tootis kontsern mullu 646 gigavatt-tundi ja elektrienergiat 217 gigavatt-tundi. Aasta varem olid näitajad vastavalt 514 ja 176 gigavatt-tundi. Kogu soojusenergia kasutati ära grupi graanulitehastes tooraine kuivatamniseks. Elektrienegia müüdi Lätis võrku või tarbiti Eestis oma graanulitehastes.

Kontsernis töötas mullu keskmiselt 500 inimest, neist 170 Eestis. Töötajate palgakulu oli 10,9 miljonit eurot.

Graanul Investi omanikud on Andres Anderson ja Raul Kirjanen.

Tagasi üles