Nii USA kui Euroopa pankurid usuvad, et nende boonused suurenevad sel aastal vähemalt kümnendiku võrra, vaatamata sellele, et seadusandjad ja regulaatorid üritavad finantskriisi tõttu finantssektorit vaos hoida.
Küsitlus: pankurid usuvad sissetulekute kosumist
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
8. aprill 2011, 11:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reutersi läbiviidud küsitlusest selgub, et enam kui pooled ehk 52 protsenti küsitletud pankuritest usub, et nende boonused suurenevad tänavu 10 protsenti või rohkem.
35 protsenti vastanutest kinnitasid, et boonused suurenevad vähem kui kümnendiku. 13 protsenti vastanutest usuvad, et boonused jäävad sel aastal mullusega samale tasemele.
Küsitlustele vastanute seas ei leidunud kedagi, kes arvaks, et tänavused lisatasud mullusega võrreldes väheneksid.
Küsitlus vastab ka kaks aastakümmet Wall Streeti töötajate tasusid jälginud Alan Johnsoni hinnangutele. Viimane usub, et pankurid võivad loota, et nende boonuste paketid kosuvad tänavu 10-15 protsenti.
Eelmisel aastal maksti Wall Streetil sularahana boonusteks 20,8 miljardit dollarit. See summa on aastate edetabelis viiendal kohal. Keskmine väljamakse kahanes küll aasta varasemaga võrreldes 9 protsenti, sest finantsreform on sundinud panku suurendama põhipalka ning lisa-kompensatsioonipakette vähendama.
Keskmine boonussumma oli eelmisel aastal 128 530 dollarit (89 988 eurot ehk 1,4 miljonit krooni). Viis USA suuremat panka maksid tulemustasudeks kokku 119 miljardit dollarit.