Brexit ei toonudki majanduslikku kaost

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naftaplatvorm Põhjamerel.
Naftaplatvorm Põhjamerel. Foto: Danny Lawson/PA Wire/PA Images/Scanpix

​Analüütikud ja ökonomistid, kes aasta tagasi toimunud Suurbritannia rahvahääletuse tulemuste teatavaks saamise järel ennustasid katastroofi ja saareriigi majanduse kokkukukkumist, eksisid, sest seda ei juhtunud. Vähemalt esialgu.

Mõned majandusnäitajad isegi paranesid: näiteks töötuse määr kahanes 4,9 protsendilt 4,6 protsendile. Rahvahääletusele järgnenud kolme kvartali jooksul kasvas majandus 1,8 protsenti. Pärast hääletust kasvas Suurbritannia majandus kiiremini kui nii mõnelgi teisel Euroopa Liidu liikmesriigil.

Samas on majanduskasvu mootor täiesti teistsugune kui britid seni on kogenud, kirjutas Financial Times. Nimelt andsid leibkondade kulutused kasvust üle 80 protsendi, ettevõtete investeeringud lisasid kasvule ümmarguse nulli ja eksport mõjutas kasvu hoopis negatiivselt.

Viimaste andmete kohaselt kasvasid Ühendkuningriigis hinnad 2,9 protsenti, palgad vaid 1,7 protsenti ning töötajate preemiad ja boonused on külmutatud. See tähendab, et hinnad kerkisid palkadest kiiremini, mistõttu on leibkondade elatustase aastaga halvenenud. Kui lisada siia tõsiasi, et brittide säästmise määr on langenud 50 aasta halvimale tasemele, pole eriti keeruline järeldada, et praeguse struktuuriga pole majanduskasv jätkusuutlik ja britte ootavad ees keerulised ajad.

«Kuus kuud pärast Brexitit pidas Suurbritannia majandus ennast üleval üllatavalt hästi, sellele aitas kaasa Inglise Panga (Suurbritannia keskpank – toim) augustis välja kuulutatud rahapoliitika lõdvendamine ja valuuta nõrgenemine,» ütles BBC-le investeerimispanga Jefferies Euroopa finantsturgude ökonomist David Owen.

Sugugi mitte kõik ökonomistid ei uskunud aasta tagasi, et šokk majandusele saab olema ulatuslik. Näiteks Martin Beck analüüsikeskusest Oxford Economics ütles, et Brexit mõjub Suurbritannia majandusele halvasti, aga majanduskriisist suudab riik hoiduda.

Ilusa tõusu on teinud Ühendkuningriigi ettevõtete aktsiad. Londoni börsiindeks FTSE on aastaga kosunud 21 protsenti. Tõsi, paljuski on indeksi tõus põhjustatud Suurbritannia naela kursi kukkumisest, sest suurem osa indeksisse kuuluvatest ettevõtetest on rahvusvahelised ettevõtted, mille näitajad paranesid tänu välismaal teenitud tulule.

Peamiselt keskmise suurusega ettevõtete hinnaliikumist peegeldav indeks FTSE 250 on aastaga kerkinud vaid 14 protsenti. Kolm viiendikku ehk 60 protsenti indeksisse kuuluvasse annavad koduturul teenitud tulud.

Analüütikud soovitavadki investoritel osta indeksisse FTSE 100 kuuluvate ettevõtete aktsiaid või indeksifondi ning hoiduda indeksist FTSE 250.

«See on sisenemiseks suurepärane võimalus,» ütles Financial Timesile investeerimispanga JPMorgan Chase globaalsete aktsiaturgude strateeg Mislav Matejka.

Nüüd on olukord muutuma hakanud. Võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga oli selle aasta esimese kvartali kasv vaid 0,2 protsenti, mis on aeglaseim kasv suurriikide ühenduse G7 liikmesriikide seas. Veelgi olulisem on majanduskasvu aeglustumine ajal, mil Mandri-Euroopas, eriti Prantsusmaal on dünaamika vastupidine, mis mõjutab läbirääkimisi, kirjutas uudisteagentuur AP.

Jefferiesi Euroopa finantsturgude ökonomisti David Oweni sõnul sõltub tulevikus paljuski sellest, millise kokkuleppe saavutab Suurbritannia ülejäänud Euroopa Liiduga. Nüüd, kus läbirääkimised algavad, domineerivad ebakindlus ja poliitilised riskid.

Oxford Economics usub samuti, et palju sõltub sellest, milliseks kujunevad läbirääkimised, aga lõpptulemus mõjutab majandust kumulatiivselt. Martin Becki arvutuste kohaselt on 2030. aastaks Suurbritannia majanduskasv Brexiti tõttu kolm kuni neli protsenti väiksem, kui olla võiks.

Aasta tagasi leidus ka neid ökonomiste, kes arvasid, et Brexit mõjub saareriigi majandusele pigem positiivselt. Cardiffi ülikooli professor Patrick Minford, kes kuulub vabakaubandust toetavasse rühmitusse Economists For Brexit (Ökonomistid Brexiti Toetuseks), ütles BBC-le, et ehkki konsensusliku prognoosi kohaselt põhjustab Brexit majanduskriisi, ei avalda see nende arvates erilist mõju. Siiski möönis ta, et rühmitus ei osanud ennustada naela devalveerumise ulatust. Nemad ennustasid naela kursi umbes kuueprotsendilist langust, aga tegelikult kukkus nael koguni 15 protsenti, mis ei pruukivat nii halb olla.

Kõige suurema löögi all on ilmselt London globaalse finantskeskusena. Pärast seda, kui Suurbritannia on Euroopa Liidust lahkunud, kaotavad Suurbritannia finantsteenuste ettevõtted automaatselt õiguse töötada kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, mis on nende jaoks suur probleem.

Konsultatsioonifirma EY leidis hiljutises uuringus, et London hakkab kaotama oma positsiooni Euroopa kolme kõige atraktiivsema äritegevuslinna seas. Tõsi, tänu üleilmse finantskeskuse staatusele leidub seal kõige rohkem tippspetsialiste, nagu juristid ja raamatupidajad, mis leevendab Brexiti negatiivset mõju.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles