Nordica on nõutu: mis ohtu kujutab endast toidukupongide vastuvõtmine? (2)
19. juuni 2017, 13:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti lennuettevõttele Nordica on arusaamatu Leedu lennuhüvitiste sissenõudja soovitus hilinevate või ärajäänud lendude puhul mitte mingil juhul võtta vastu lennuettevõtete pakutavaid tasuta toidutalonge.
«Mis puudutab soovitust toidukuponge mitte vastu võtta, siis jääb see natuke arusaamatuks. Ma ei näe, et sellest tekiks reisijale oht, et ta mingitest muudest hüvedest seetõttu ilma võiks jääda. Toidukupongid on ainult üks osa hoolitsuskohustusest millega lennufirma, lennu hilinemise või ärajäämise tõttu, tegelema peab. Ka peale toidukupongi kasutamist jääb reisijale õigus lisaks rahalisele hüvitusele,» ütles Nordica kommunikatsioonijuht Toomas Uibo.
Uibo ütls seda Postimehe palvel vastuseks Leedus tegutseva lennukulude hüvitise sissenõudmise ettevõttele SKYCOP seisukohale.
«Mitte mingil juhul ei tohi vastu võtta hüvitise nime all pakutavaid toidutalonge. Vastavalt ELi määrustele on reisijatel õigus juhul, kui lend hilineb rohkem kui kolm tundi ja seda lennufirmast sõltuvatel põhjustel, saada kuni 600 eurot hüvitist,» ütles SKYCOPi juht Marius Stonkus möödunud nädalal.
Tema hinnangul üritavad lennufirmad vältida hüvitise maksmist, pugedes vääramatute jõudude taha või jättes andmata info tegelike põhjuste kohta, väites, et seadusega on keelatud seda avaldada.
Toomas Uibo ei nõustunud vähemalt Eesti lennuettevõtjate osas ka selle seisukohaga.
«Lennundus on teatavasti üks reguleeritumaid ärivaldkondi maailmas. Tänu sellele on ta ka kõige ohutum transpordiviis. Lennufirmad peavad aga järgima reegleid, mis kaitsevad reisijaid ja nende õigusi erinevatele hüvitistele,» ütles Uibo.
Tema sõnul leidub – nagu igas ärivaldkonnas – kindlasti ka lennunduses ettevõtteid, kes proovivad seadusepügalaid enda kasuks väänata.
«Usun, et reisijad tunnevad nad kiiresti ära. Kinnitan, et rahvuslik lennufirma Nordica juhindub etteantud reeglitest ja täidab oma kohustusi reisijate ees vastavalt seadustele. Loomulikult on igal inimesel õigus palgata asjaajamiseks ka vastav büroo ja selle teenuse eest ka maksta. Väidan, et Eesti lennufirmade puhul pole see vajalik, kuid lõpuks otsustab siiski reisija,» ütles ta.
Postimees palus Leedu ettevõtte seisukohtadele kommentaari ka Air Balticul ning sai kinnituse, et ka see ettevõte juhindub «kõikides reisijatega seotud toimingutes Euroopa Parlamendi regulatsiooniga kehtestatud reeglistikust».
«Jagame oma reisijatele samuti sellist infot ja innustame neid võtma meiega ühendust küsimuste korral. Ent kui teid on lennureisist maha jäetud või on teie lend tühistatud või hilineb see pikka aega või kui teile on antud istekoht, mis on madalamas teenindusklassis kui piletil märgitud, on teil õigus taotleda hüvitist ja abi kooskõlas määrusega, mis sätestab reisijate õigused eelmainitud juhtudel,» seisab Air Balticu pressibüroo vastuses.