iDeal kampaania

Brüssel utsitab liikmesriike mustlasi aitama

FOTO: Reuters/SCANPIX.

Brüssel on teinud oma kõige jõulisema liigutuse võitlemaks Euroopa 10-12 miljoni mustlase marginaliseerumise ja sügava vaesuse vastu: Euroopa Komisjon paneb liikmesriikidele tungivalt südamele, et nood arendaksid välja tegevuskavad mustlaste elu-olu parandamiseks.


Kummatigi on komisjon hiilinud mööda sellisest vastuolulisest teemast nagu migratsioon – mis on väidetavalt kõige teravam mustlastega seonduv poliitiline küsimus.

Mustlasküsimus kulmineerus mullu suvel, kui Prantsuse president Nicolas Sarkozy tõstis maalt välja tuhandeid sinna elama asunud mustlasi.

Paljud olid tulnud Rumeeniast ja Bulgaariast. Kuna blokk võimaldab kodanikel omaenda piirides suhteliselt vabalt ringi liikuda, oli Prantsusmaale ja teistesse rikkamatesse ELi liikmesriikidesse rändamine igati teostatav.

Vihakatel kees üle, kui ELi õigusvolinik Viviane Reding võrdles Sarkozy käitumist natside omaga.

Käesolevaga julgustab komisjon kõiki 27 liikmesriiki panema paika konkreetseid eesmärke, kuidas parandada mustlaste ligipääsu tervishoiule, algharidusele, tööhõivele ja eluasemeturule.

Komisjon omalt poolt vaatab plaanid üle ja avaldab vastava aastaaruande.

Idee oleks kaotada lõhe mustlaste ja ülejäänud elanikkonna vahelt. Ajal, mil 97,5 protsenti Euroopa lastest alghariduse omandavad, on mustlaste vastav protsent 42.

Reding rõhutas, et Brüssel ei plaani liikmesriikidele «iludusvõistlust» korraldada ega asu esitatud plaane avalikkuse ees lahkama.

«Me läheneme igale riigile individuaalselt,» ütles ta ja märkis, et olukorrad on eri riikides ju erinevad.

Diplomaadid ütlesid, et Brüssel on teadlikult eemaldumas Sarkozy avaliku-korra-poliitikast ning keskendumas mustlasi kimbutavatele sotsiaalsetele probleemidele.

«Meie meelest on see sotsiaalne, tööhõive ja hariduse probleem – ja mitte õiguslik probleem,» ütles üks diplomaat.

Ametnikud tunnistasid, et plaan on üldisevõitu, kuid ütlesid, et tegemist on kasuliku sammuga probleemi tõstatamise suunas, võttes eriti arvesse seda, et poliitika puhul tuleb komisjonil (mis on ELi täidesaatev jõud) austada liikmesriikide tahet.

Avatud Ühiskonna Instituudi direktor Heather Grabbe ütles, et teades, kuivõrd kaua on EL tõrkunud oma sotsiaalpoliitikat spetsiifiliste rahvusgruppide järgi kohandama, on tegemist märkimisväärse avaldusega.

«Aasta ajaga on toimunud hiiglaslik hüpe,» ütles Grabbe.
 

Copyright The Financial Times Limited 2011.

 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles