Eestis ja Soomes elektri börsihind mais odavnes

Narva Elektrijaamad.

FOTO: Mihkel Maripuu

Mais langes elektri börsihind Soomes ja Eestis vastavalt 2,2 protsenti ja 1,7 protsenti, mis tegi kuu keskmiseks börsihinnaks Soomes 30,67 eurot megavatt-tunnist ning Eestis 30,66 eurot megavatt-tunni kohta.

Lätis ja Leedus tõusis aga kuu keskmine elektri börsihind 3,3 protsenti ehk 32,46 euroni megavatt-tunni kohta. Soomes ja Eestis langes elektri börsihind peamiselt tänu väiksemale tarbimisele, mis tuleneb soojematest ilmadest, seisab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Siiski hoidsid hinda mõnevõrra üleval Rootsi Ringhalsi tuumaelektrijaama esimese ploki hooldus, mis kestab 10. juunini, ning kuu teises pooles aset leidnud Forsmarki tuumaelektrijaama ettenägematu hooldus, mis kestis 31. maini. See tähendab ka seda, et juunis võib elektrihind langeda nii tänu madalamale tarbimisele kui ka tänu lõppevatele hooldustele, mis tähendab suuremat pakkumist elektriturul.

Läti ja Leedu hinnatõus ning -vahe teiste riikidega olid peamiselt tingitud välisühenduste piirangutest ja hooldustest ning Daugava jõe suurveeperioodi lõppemisest. Eesti ja Läti ühenduse piirangud mai teisel poolel tekitasid ka põhilise hinnaerinevuse Eestiga. Juunikuu avalik ülekandevõimsuste ehk PTR-ide oksjon lõppes Läti põhivõrguettevõtte AST andmetel hinnaga 4,97 eurot megavatt-tunni kohta, mis lihtsustatult väljendades annab märku Eesti ja Läti juunikuise elektrihinna oodatavast erinevusest.

Lisaks piirangutele Eesti ja Läti vahelises ühenduses oli mai keskel kahe nädala jooksul piiratud ka Leedu ühendus Kaliningradiga. Juba juuni esimestel päevadel oli Läti ja Leedu ning Eesti keskmiste elektri börsihindade vahe 4,39 eurot megavatt-tunni kohta, mis öisel ajal väljendub 0,83 euro suuruses vahes megavatt-tunni kohta suuruses vahes päevasel ajal lausa 6,17 euro suuruses vahes megavatt-tunni kohta, mil tarbimine on kõrgem ning lõpptarbijad tunnevad vahet enim.

Kui märtsis ja mõnevõrra ka aprillis toodeti Daugava jõel tavapärasest suuremas mahus elektrit, siis paistab, et selleks aastaks on suurveeaeg seal läbi saanud. Hüdroelektrijaamade maksimaalsed tegelikud tootmisvõimsused Lätis on kukkunud umbes kahe kolmandiku võrra ning on mõningatel tundidel ainult kuni 500 megavatti.

Võrdluseks – märtsis küündisid võimsused pea 1400 megavatini. Ka Põhjamaade hüdroreservid, mis märtsis ja aprilli alguses tänu lumesulale märgatavalt tõusid, on stabiliseerunud normaali lähedal. See annab kindlust, et ka Põhjamaades võiks elektrihind mingil määral stabiliseeruda.

Tagasi üles