Lõpuks valmis: vaata, mis uued maksud järgmisel aastal tulevad

Rahanduskomisjon saatis viimaks maksumuudatuste paketi suurde saali.

FOTO: SCANPIX

Riigikogu rahanduskomisjon sai viimaks valitsuse uute maksumuudatuste otsad kokku sõlmitud ja kogu pakett läheb täna riigikogu suurde saali hääletamisele. 

Eilsel rahanduskomisjoni istungil lepiti kokku pikalt arutluse all olnud nn panditulumaksu idee. Tegelikkuses mingit pandi põhimõttel töötavat maksukohustust ettevõtetel ei teki, seevastu otsustas komisjon täiendada vaid tulumaksuseadust mõne paragrahviga.

Uus lahendus näeb ette, et kui tütarfirma annab emaettevõttele laenu, mille tähtaeg on üle 48 kuu ehk nelja aasta, võib maksuhaldur minna ettevõtte juurde ja küsida tõestust, kas tegu on ikka tõesti laenuga või soovitakse kasumit välja viia. Viimasel juhul võib maksuamet ettevõttelt ka tulumaksu sisse nõuda. 

«Maksuhalduril tekib nüüd rohkem võimalusi ja mina isiklikult usun, et nad saavad selle tööga hästi hakkama,» ütles rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin (keskerakond). 

Lisaks lepiti kokku magustatud jookide maks, mille alla lähevad ka naturaalsed mahlad, jogurtid ja piimajoogid. Stalnuhhin möönis, et nad soovivad mahladele ja jogurtitele siiski erandi teha, et need maksu alt vabastada. 

Selle tarvis tehakse eraldi taotlus Euroopa Komisjonile. Stalnuhhin on optimistlik, et rahandusministeeriumil õnnestub komisjoni selle vajalikkuses veenda. «Selge risk on olemas, aga lootus on ka olemas, kuna ministeerium valmistab praegu ette erisuse küsimise taotlust,» lisas ta.

Lõpliku kuju sai ka abikaasade ühine tuludeklaratsioon. Selle kohaselt saab tuleva aasta märtsis abikaasa maksuvaba miinimumi teise abikaasa eest 180 euro ulatues arvesse võtta.

Seda kritiseeris teravalt aga rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd, kes ütles, et ühisdeklaratsiooni osas sai täna veelgi selgemaks, et tegelikult ühisdeklaratsiooni taastamist ei tule. «Sellest on asi kaugel, vaid väike mööndus tuleb, ehk maksuvaba tulu osalise ülekandmise õigus 180 euro ulatuses kuuarvestuses. Seega mitte 500 eurot nagu ühisdeklaratsioonis peaks olema,» rääkis Sõerd. 

Mis uued maksud siis 2018. aasta algusest jõustuvad? 

  • Maksuvaba tulu reform, mille tulemusena tõuseb tulumaksuvaba miinimum 500 euroni.
  • Teekasutustasu, mille alusel hakatakse maksustama avalikel teedel sõitvaid üle 3,5-tonniseid veoautosid.
  • Küpsete ettevõtete 14-protsendiline tulumaksumäär, mida hakatakse arvutama eelneva kolme aasta jaotatud kasumi baasil.
  • Magustatud jookide maks, mille alla lähevad nii magustatud veed, koolajoogid, naturaalsed mahlad ja piimatooted, kus on suhkrut. Samas mahladele ja jogurtitele taotleb riik Euroopa Komisjonilt erandit, et need maksu alt välja jääks. 
  • Muutub ka firmaautode erisoodustusmaks, millega muudetakse firmaautode eratarbeks kasutamise erisoodustuse maks võimsuspõhiseks.
  • Aktsiisimaksud – näiteks tõusevad järgmisest aastast nii lahja alkoholi aktsiisid kui ka maagaasi aktsiis.
  • Abikaasade ühisdeklaratsiooni osaline taastamine, kus abikaasad saavad liita maksuvaba miinimumi 180 euro ulatuses kuus ehk siis 2160 euro ulatuses aastas.
  • Pankade avansiline tulumaks, millega kehtestatakse krediidiasutustele 14 protsendiline dividendide avansiline tulumaks.
  • Lisaks täpsustati tulumaksuseadust, mis lubab maksuhalduril kontrollida kontsernisiseste laenude andmist

Allikas: PM

Stalnuhhin: aega on olnud piisavalt

Seega on nüüdseks kõik valitsuse maksumuudatused menetletud ja need lähevad homme suurde saali lugemisele. Teatavasti tuleb kõik maksumuudatused vastu võtta kuus kuud enne maksu jõustumist, mistõttu aega on väga vähe. 

Opositsioon on maksumuudasute eelnõude menetluskäiku varem korduvalt teravalt kritiseerinud, öeldes, et need on tehtud ülepeakaela ja saadikutel pole piisavalt aega maksumuudatuste sisuga kurssi viia. Stalnuhhin vastas neile, et ka tema on opositsioonis olnud ja selline kriitika ongi nende ülesanne. 

«Ma olen ise palju rohkem opositsioonis olnud kui koalitsioonis. Ma saan kriitikutest aru. Kui nad ei kritiseeriks, siis nad muutuks põrandalapiks,» rääkis Stalnuhhin. Lisaks ei nõustu ta opositsiooniga selles osas, et maksumuudatuste menetlemiseks on liiga vähe aega. 

«Me oleme neid asju ju tegelikult viimased pool aastat arutatnud. Need maksud ei ole mingid uued asjad nende jaoks, mida nad peavad ööpäevaga ära õppima. Oleme neid asju korduvalt komisjonis arutanud,» selgitas komisjoni esimees. 

Rahanduskomisjoni liige Sõerd oli aga terve paketi osas jätkuvalt kriitiline. «See pole mitte päris see variant, mida rahandusministeerim oleks soovinud ja samas sellega pole lõplikult rahul ka ettevõtlusorganisatsioonid,» kommenteeris ta.  

Kontsernisiseste laenude maksustamise kohta jäi Sõerdile arusaamatuks, et kuidas lisanduv seadusesäte toimib varasemate laenude puhul, mille puhul on tegemist kasumi varjatud väljaviimisega. 

«Ehk see 48 kuu nõue kehtib edasiulatuvalt ja laenu käsitletakse varjatud kasumieraldisena vaid edasiulatvalt. Seetõttu maksumaksjat esindav advokaat võib öelda, et ta pole kohustatud maksuhaldurile andmeid andma, kuna tõendamiskohustus kehtib vaid peale seaduse jõustumist välja antud laenude osas,» põhjendas Sõerd.

Tagasi üles