Mullu tarbiti Eestis 1,4 miljonit liitrit salaalkoholi
12. juuni 2017, 14:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/06/12/6775963t1hccfd.jpg)
Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt jäi salaalkoholi tarbimine aastases võrdluses samaks (1,4 miljonit liitrit), kuid kuna legaalse kange alkoholi siseriiklik müük ja tarbimine vähenesid, siis salaalkoholi osakaal kogu viinaturust kasvas.
Salaalkoholi teadlikult ostjate ja tarbijate osakaal on kerges languses, aastaga on teadlikult salaalkoholi ostnud elanike osakaal langenud 3 protsendilt 4 protsendile. «Peamiselt osteti illegaalset alkoholi odavama hinna tõttu, sest madalama hinnaklassi viinaga võrreldes oli salaviin viiendiku võrra odavam, kuid samas on kasvanud ka usaldusväärsus salaalkoholi müüjate vastu, mida saab seostada Lätist toodud alkoholi ostmisega tuttavate käest,» rääkis Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Salasigarettide arv turul on jäänud samaks, kuid üldise suitsetamise vähenemise tõttu on nende osakaal turu kogu mahtu arvestades kasvanud. Salasigarette oli 2016. aastal teadlikult ostnud 16 protsenti suitsetajatest, aasta varem oli neid 11 protsenti.
«Välismaalt ostis teiste kaudu 2016. aastal sigarette 5 protsenti suitsetajatest ja nende osakaal suurenes teist aastat. Kui seni oli sigarette hangitud kõige sagedamini Venemaalt, siis möödunud aastal käidi neid enim ostmas Lätist,» selgitas Josing.
«Salasigarettide salaturu osakaal on tarbimise üldise languse tõttu pisut kasvanud ja alkoholi salaturg püsinud samal tasemel ning mõlema aktsiisikauba maksukahjud püsivad eelmiste aastatega sarnasel tasemel,» rääkis Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Janek Leis.
«Piirikaubanduse tõttu alkoholilt saamata jäävaks maksukahjuks on selle aasta viie kuuga 4,5-6 miljonit eurot, mis vastab ka eelarveprognoosis oodatule. Samas oleme arvestanud, et enne pühi on oodata n-ö piiripoodide külastuste kasvu, mistõttu hoiame sealsel olukorral silma peal. Seni on olnud piirmäära ületavaid koguseid aga väga vähe,» lisas Leis.
Alkohoolseid jooke tarbis 2016. aastal küsitluse põhjal 83 protsenti elanikest ja neist omakorda 3 protsenti oli aasta jooksul ostnud teadlikult ka salaalkoholi. 2015. aastal tarbis salaalkoholi teadlikult 4 protsenti alkoholitarbijatest. Peamiselt osteti illegaalset alkoholi odavama hinna tõttu
Salaalkoholi ostjateks olid rohkem mehed, vanemaealised ja mitte põhirahvusest inimesed. Illegaalse alkoholi peamised müügikohad on endiselt müüjate endi elupaigad ja tänavad, kus 2016. aastal oli salaalkoholi ostnud vastavalt 47 protsenti ja 32 protsenti illegaalse alkoholi ostjatest.
Kokku tarbiti Eesti Konjunktuuriinstituudi arvutuste kohaselt 2016. aastal 1,4 miljonit liitrit salaalkoholi, mis sisaldab ka Lätist müügiks toodud alkoholikoguseid. Kogu Eesti elanike tarbitud viinast moodustas salaalkohol hinnanguliselt 19-23 protsenti.
Illegaalse alkoholituru tõttu jäi riigil aktsiisi- ja käibemaksu näol saamata ligikaudu 15,6 miljonit eurot
Hinnanguliselt realiseeriti 2016. aastal Eestis 380 miljonit salasigaretti, mis moodustas sigarettide siseturumahust (ilma turistideta) 18-21 protsenti. Riigil jäi illegaalse sigaretikaubanduse tõttu saamata ligikaudu 54,4 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksu.
Uuring põhineb möödunud aasta lõpus täiskasvanud elanikkonna hulgas läbi viidud küsitluste tulemustele, millele vastas 2246 inimest vanuses 18-74 eluaastat. Eesti Konjunktuuriinstituut on illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimise ning ümbrikupalkade maksmise uuringuid teinud alates 1998. aastast.