Konkurentsiamet: RKAS ei peaks tegelema kontoripindade üürimisega

Kontor

FOTO: SCANPIX

Analüüsides Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) tegevust kontoripindade üürimisel riigiasutustele leidis konkurentsiamet, et riigiasutuste kontoripinnakasutuse tõhustamiseks ja hindade alla toomiseks tuleks turg konkurentsile avada ning pole mingit põhjust miks RKAS peaks kontoripindade üürimisega edasi tegelema.

«Analüüs näitab, et praegu puuduvad vajalikud eeldused riigi kontoripinnakasutuse toimimiseks turutingimustel,» kirjutas konkurentsiameti peadirektor Märt Ots rahandus- ja justiitsministrile. «Riik on vabastanud RKASi olulises osas konkurentsisurvest ning loonud talle võimaluse suhteliselt riskivaba äri tegemiseks,» sõnas Ots, lisades, et seega tegeleb RKAS turul teiste pakkujatega võrreldes eelistingimustel.

RKAS pole Otsa sõnul motiveeritud ametiasutustele turul parimat pakkumist otsima, kuna on huvitatud oma pindade kasutuses hoidmisest. «Sellises olukorrras ei saa kontoripindade turul tegutsevad teised pakkujad konkureerida RKASiga võrdsetel alustel riigiasutuste üürilepingutele,» kirjutas Ots.

Konkurentsiamet leiab Otsa sõnul, et RKASile kontoripindade üürimisel loodud konkurentsieelis tuleb kaotada. «Konkurentsisurve looks eeldused kontoripinnakasutuse tõhustamiseks ning hinnalangetuseks, võimaldades kokku hoida avalikku raha,» märkis Ots.

«RKASi roll kontoripindade üürileandjana läheb konflikti talle pandud ootusega, et ta toimiks kinnisvaraalase kompetentsikeskusena, mis riigivara valitsejaid nõustaks,» kirjutas Ots.

«Viimane eeldab teatavat erapooletust nõu andmisel, et otsida klientidele tõepoolest parimat pakkumist. RKASi puhul sellist erapooletust praegu olla ei saa, kuna äriühinguga peab ta kasumit teenima.»

Samuti mõjutab RKASi majandustegevus Otsa sõnul eelarvetasakaalu. «RKASile seatud kasumiootuse täitumine sõltub eeskätt sellest, kui tõhusalt RKAS suudab oma portfellis olevat kinnisvara riigiasutustele välja üürida,» kirjutas ta.

«RKASile suunatav raha on riigieelarves eraldi koodiga ja RKAS-i üürimaksete suurenemised on riigieelarvest kaetud. See on oluline eelis võrreldes turult üürimisega, kuna viimasel juhul kaasneb üürnikul kulude suurenemisel täiendav koormus kulude põhjendamiseks,» rääkis Ots.

Konkurentsiamet leiab, et riigiasutuste kontoripinnakasutuse tõhustamiseks ja hindade alla toomiseks tuleks avada turukinnisvara konkurentsile. «Ametile pole teada kaalukalt ja avalikust huvist lähtuvat põhjust, miks RKAS peaks kontoripindade üürimisega edasi tegelema,» märkis Ots.

Riik peab tema sõnul looma eeldused turukinnisvara haldamiseks turutingimustel.

«Selleks tuleb ühtlustada kinnisvarakulude katmine riigieealrvest ning luua üürnikele motivatsioon pakkumiste otsimiseks erasektorist. Teatud kulupiiri ületamisel peaks olema turult pakkumiste võtmine kohustuslik. Kõige tõhusamalt aitaks rahastamise rollikonflikte vältida turukinnisvara võõrandamine,» kirjutas Ots.

«Minimaalselt tuleb huvide konflikti vältmiseks eraldada riigi kinnisvara kompetentsikeskuse ülesanded kontoripindade kasutusse andmisest. Samuti tuleb turukinnisvaraga tegelemisest eraldada tegevusvaldkonnas, kus esineb turutõrge,» märkis Ots.

Enamik RKASile kuuluvast kinnisvarast ei ole turukinnisvara, vaid eriotstarbeline kinnisvara nagu näiteks vangla- ja kohtuhooned ja muu selline. Kontoripinnad moodustavad riigiasutuste hoonetest kokku alla 20 protsenti. Eriotstarbeline kinnisvara on Otsa sõnul vajalik kindlate avalike ülesannete täitmiseks ja sellisel juhul ei saa nõuda, et riik hakkaks pakkumist turul esile kutsuma.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles