Ümbrikupalkade tõttu pidi riik 100 miljonit eurot maksutulu korstnasse kirjutama
12. juuni 2017, 13:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ümbrikupalka sai 2016. aastal 8 protsenti töötajatest ning võrreldes 2015. aastaga langes töötasu mustalt saanud töötajate osakaal 3 protsendipunkti võrra, ent siiski jäi riigil illegaalse töötasu maksmise tõttu saamata ligikaudu 100 miljonit eurot maksutulu.
Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul vähenes lisaks ümbrikupalga saajatele ka varjatud töötasu osakaal kogu töötasus - illegaalne töötasu moodustas ümbrikupalka saanud inimeste sissetulekutest keskmiselt 44 protsenti, aasta varem 54 protsenti.
«Enamik inimesi ei poolda mustalt töötamist, kuid viimasel aastal on varjatud töötasu maksmisse tolerantselt suhtuvate inimeste osakaal kasvanud. Samas suurenes möödunud aastal oluliselt ka ümbrikupalga saajate rahulolematus mustalt töötamise suhtes. Ümbrikupalgaga rahuolematuse kõige olulisemaks põhjuseks on sotsiaalsete garantiide puudumine, kuid olulisemaks on muutunud ka see, et ümbrikupalga puhul on raske pangast laenu saada,» lisas Josing.
Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Janek Leisi sõnul on majandusele kõige suuremaks kahjutekitajaks just ümbrikupalga maksmine. «Uuringu järgi on ümbrikupalkade maksmisest tingitud kahju küll vähenenud pea 50 miljonit eurot 109 miljoni euroni, kuid negatiivne mõju töötajate sotsiaalsetele garantiidele, ettevõtjate võrdsetele konkurentsitingimustele ning avalike teenuste kättesaadavusele on vaatamata sellele märkimisväärne,» ütles Leis.
«Salasigarettide salaturu osakaal on tarbimise üldise languse tõttu pisut kasvanud ja alkoholi salaturg püsinud samal tasemel ning mõlema aktsiisikauba maksukahjud püsivad eelmiste aastatega sarnasel tasemel,» rääkis Leis.
«Piirikaubanduse tõttu alkoholilt saamata jäävaks maksukahjuks on selle aasta viie kuuga 4,5-6 miljonit eurot, mis vastab ka eelarveprognoosis oodatule. Samas oleme arvestanud, et enne pühi on oodata n-ö piiripoodide külastuste kasvu, mistõttu hoiame sealsel olukorral silma peal. Seni on olnud piirmäära ületavaid koguseid aga väga vähe,» lisas Leis.
Ümbrikupalka sai 2016. aastal 8 protsenti töötajatest ning võrreldes 2015. aastaga langes töötasu mustalt saanud töötajate osakaal 3 protsendipunkti võrra
Illegaalne töötasu moodustas ümbrikupalka saanud inimeste sissetulekutest keskmiselt 44 protsenti (2015. aastal 54 protsenti)
Kõige enam oli on mustalt töötajaid noorte, mitte-eestlaste ja madalama haridusega inimeste hulgas
Ettevõtlusvaldkondadest on illegaalse töötasu maksmine kõige enam levinud ehitusvaldkonnas (19 protsenti kõigist varjatud töötasu saanud inimestest), sellele järgnesid transpordisektor (16 protsenti) ja tööstus (13 protsenti)
78 protsenti mustalt töötanud inimestest sai ümbrikupalka väikestest, kuni 19 töötajaga ettevõtetest. 2016. aastal pooldas ümbrikupalku 13 protsenti ja ei pooldanud 62 protsenti palgasaajatest, ülejäänud olid neutraalsed
Ümbrikupalga maksmisega ei olnud 2016. aastal rahul 37 protsenti, aasta varem 22 protsenti illegaalse töötasu saajatest. Ümbrikupalgaga rahuolematuse kõige olulisemaks põhjuseks on sotsiaalsete garantiide puudumine, kuid olulisemaks on muutunud ka see, et ümbrikupalga puhul on raske pangast laenu saada
2016. aastal jäi maksudena saamata 109 miljonit eurot, 2015. aastal hinnanguliselt 158 miljonit eurot.