Eesti Energia ei tõtta Pallingut topeltmängus süüdistama

Reformierakondlasest riigikogu liige Kalle Palling

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Kuigi riiklik energiafirma sai alles paar päeva tagasi teada, et nende endine nõukogu liige Kalle Palling viis lisaks Eesti Energiale endale rahvusvahelise ehituskontserni Jan De Nuliga kokku ka konkurendi Viru Keemia Grupi, ettevõte tänast riigikogu liiget huvide konfliktis otseselt ei süüdista.

«Eesti Energia kuulis sellest Äripäeva ajakirjanikult paari päeva eest. Sellest, et Jan de Nul uuris aheraine ostmise võimalust ka VKG-lt, olime teadlikud varasemast,» rääkis Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk. 

«Maailma üks suurimaid süvendus- ja ehitusfirmasid Jan De Nul Group otsis oma Eesti kontakti Jaanus Rahumägi kaudu võimalust soetada lubjakivi, sealhulgas põlevkivi kaevandamise tootmisjääke, mida kasutada Taanit ja Saksamaad ühendava Fehrmanbelt tunneli ehitusel,» kirjeldas 2015. aasta septembrini Eesti Energia nõukogusse kuulunud reformierakondlasest riigikogu liige Kalle Palling ise toonast olukorda.

Palling: olin vaid esmaste kontaktide looja

Riigikogu liige selgitas, et viis Rahumägi palvel Jan De Nuli esindajad kokku erinevate kaevandajatega üle Eesti, sealhulgas Eesti Energia ja Viru Keemia Grupiga (VKG). «Minu roll piirdus esmaste kontaktide loomisega, edasi suhtlesid ettevõtted otse,» rääkis Palling. 

Tema sõnul kohtusid Jan De Nul Groupi esindajad talle teadaolevalt kümnekonna Eesti ettevõttega, sealhulgas enamiku sadamate, lubjakivikarjääride ja inseneribüroodega. «Sellest, et mina esimese kontakti ka Eesti Energiaga lõin, olid Eesti Energia juhatusest teadlikud nii Raine Pajo kui Hando Sutter,» kinnitas Palling. 

Küll aga ei vastanud ta küsimusele, kas ta Eesti Energiast teavitas ka kedagi sellest, et tutvustas rahvusvahelist ehitusfirmat ka VKG-ga. «Pean Eesti ettevõtetele eksportturgudel uste avamist väga vajalikuks, ning teen seda hea meelega ka tulevikus. Mõeldes seejuures Eesti riigile ja majanduse käekäigule,» lausus Palling vaid.

Küsimusele, kas Eesti Energia juhtkond näeb endise nõukogu liikme käitumises, kus ta tutvustas rahvusvahelist ettevõtet üheaegselt nii Eesti Energiale kui VKG-le, huvide konflikti, ütles Kuusk vaid, et neil on selle juhtumi osas vaid ajakirjandusest saadud info, mis pole piisav, et olukorra kohta oma hinnangut anda.

Küll aga kinnitas temagi, et Eesti Energiale teadaolevalt suhtles Jan de Nul täitematerjali ostuvõimaluste kaardistamiseks Eestis paljude ettevõtetega. 

Valis välja hoopis Eesti Energia

«Eesti Energia enda pakkumine osutus edukaks, kuna lisaks hinnale oli pakutava kivi suurus sobilik ning ka logistikalahendus sobis,» rääkis Kuusk. Tema sõnul tekkis Eesti Energial kontakt Luksemburgis peakontorit omava Jan De Nul Grupiga 2014. aastal. «Kontakt tekkis läbi Jaanus Rahumäe, kelle ettevõtte partneriks Jan de Nul oli,» selgitas Eesti Energia esindaja.

Ehitusfirmal oli tunneli ehituseks vaja muuhulgas täitematerjali, milleks sobis ka põlevkivi kaevandamisel pärast põlevkivi rikastamist alles jääv aheraine, mille näol on tegemist lubjakiviga. «Jan de Nuli esindajad käisid Eestis ja kohtusid siinsete kaevandajatega, et selgeks saada, kas siin on piisavalt sobilikku materjali tunneli ehituse projekti jaoks ning kuidas seda oleks võimalik Taani väinadesse transportida,» kirjeldas Kuusk.

Ettevõtte tahtis viis miljonit tonni aherainet. «Nende nägemusel oleks võinud seda ühest piirkonnast (nagu Soome lahe ümbrus) tulla ligi kolmandik,» märkis Kuusk. Estonia kaevanduses tootmise kõrvalsaadusena tekkiv aheraine oli selleks ka sobilik. «Seda oleks saanud edukalt kasutada ehitustegevuses merevee külmumispiirist allpool,» rääkis Eesti Energia meediasuhete juht.

Eesti Energia tegi ka 2015. aasta veebruaris Jan De Nulile pakkumise aheraine müügiks ja transpordiks. Paraku tehinguni ei jõutud, kuna kogu tunneliehituse projekt lükkus edasi, märkis Kuusk. Küll aga kinnitas ta, et Eesti Energial on jätkuvalt Jan de Nuliga töine kontakt, mistõttu ei ole välistatud kahe ettevõtte koostöö jätkumine.

Poliitilised vastased pole veendunud

Riigikogu korruptsioonikomisjoni aseesimees keskerakondlasest Anneli Ott leidis, et tema jaoks ei päde õigustus, et üht Eesti ettevõtet lihtsalt aidati, millega on Reformierakonna juht Hanno Pevkur Pallingu teguviisi täna meedias õigustanud. 

Ott on veendunud, et toona Eesti Energia nõukokku kuulunud Kalle Pallingu tegevus Viru Keemia Grupi heaks jätab õhku mitmeid lahtiseid küsimusi. «Selgitus, et ühel Eesti ettevõttel aidati ennast välismaal turustada, on veider ning mina sellise käitumise õigsuses ja headuses siiski nii veendunud ei oleks,» leidis Ott. Ta on seda meelt, et  igasugune kontakt sellistes olukordades pole päris must-valge.

«Küsimust, kus riigifirmat võidi õõnestada ning tekitada sellele potentsiaalset kahju, tuleks minu hinnangul laiemalt arutada ning teha seda vajadusel ka korruptsioonikomisjonis,» sõnas riigikogu selle komisjoni aseesimees.

Täna kirjutas ajaleht Äripäev, et reformierakondlasel Kalle Pallingul oli huvide konflikt, kui ta Eesti Energia nõukokku kuuludes vahendas rahvusvahelisele ehitusettevõttele Jan De Nul ka Viru Keemia Grupi kontakte.

INFOKAST

Miks on põlevkivitööstusele oluline leida aherainele mingi kasutusvõimalus?

Aastas tekib aherainet ligi viis-kuus miljonit tonni (olenevalt põlevkivi tarbimisest elektrijaamades ja õlitehastes), millest viimastel aastatel on taaskasutatud ligi kolmandik. Aheraine näol on tegemist lubjakiviga ehk seda saab edukalt kasutada ehitusmaterjalina. Estonia kaevanduses on olemas ka killustikutehas.

«Näiteks 2012. aastal suutsime suunata taaskasutusse üle 90 protsendi aherainest võrrelduna samal aastal tekkinud aheraine hulgaga » rääkis Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk. Väga palju on aheraine edukas taaskasutus siiani olnud seotud sellega, kui palju on lähiümbruses suuremaid tee-ehitus ja muid ehitusprojekte. 

Aheraine ja killustiku kasutus on praegu seotud peamiselt korrastamistöödega ja teedeehitusega. Ida-Virumaalt aheraine kaugemale müümise takistuseks on põhiliselt olnud logistikakulud. Samas oleks aheraine suurem kasutus mõistlik, kuna võimaldaks jätta avamata uusi paekivikarjääre.

Allikas: Eesti Energia

Tagasi üles