Euroopa Keskpank kardab endiselt madalat inflatsiooni

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi pressikonverentsil Tallinnas.

FOTO: INTS KALNINS/REUTERS/Scanpix

​Ehkki eurotsooni majanduse seis on hakanud paranema, on Euroopa Keskpank (EKP), kes pidas eile Tallinnas nõukogu istungi rahapoliitika teemal, endiselt mures madala inflatsiooni pärast.

«Teave, mis on laekunud pärast aprilli lõpus toimunud nõukogu eelmist istungit, kinnitab euroala majanduse jõulisemat kasvutempot, mis peaks kujunema varem eeldatust mõnevõrra kiiremaks,» ütles EKP president Mario Draghi reaalkooli aulas istungijärgsel pressikonverentsil sissejuhatavas kõnes.

«Keskpanga nõukogu hinnangul on majanduskasvu väljavaadet ohustavad riskid praegu üldiselt tasakaalustatud,» lisas ta.

Viimane lause on oluline, sest esimest korda pärast EKP eelmise presidendi Jean-Claude Trichet’ presidendiks oleku aega öeldi välja, et riskid on tasakaalustatud. Draghi asus EKP presidendi ametikohale 2011. aasta 1. novembril ning tema ajal on räägitud ainult sellest, et riskid on vähenenud. Niisiis näeb keskpank, et tõenäosus, et majandusel läheb praegusest paremini või halvemini, on enam-vähem võrdne; varem kestis aastaid seis, kus tõenäolisem oli halvenemine.

EKP avaldas eile ka värske majandusprognoosi, mille järgi kasvab euroala majandus sel aastal 1,9, järgmisel 1,8 ja 2019. aastal 1,7 protsenti. Võrreldes varasema, tänavu märtsis tehtud prognoosiga, ennustatakse suuremat majanduskasvu.

Postimehe küsimusele, kas eurotsooni majandusel on hakanud paremini minema tänu QE-le (quantitative easing ehk rahatrükk – toim) või hoolimata sellest, vastas Draghi, et tänu QE-le.

«QE on toetanud majanduse taastumist,» toonitas ta ning tõi näiteks terve hulga majandusnäitajaid, mis on viimasel ajal paranenud või kerkinud rekordtasemele. «Viimase kolme ja poole aastaga on eurotsoonis loodud viis miljonit uut töökohta,» tõi ta näite.

Tõsi, veidi varem tunnistas Draghi, et paljud nendest töökohtadest on madala kvaliteediga, see tähendab ajutised ja osalise koormusega töökohad, mis aeglustavad palgakasvu.

«Finantseerimistingimused on jäänud äärmiselt soodsaks ja see on peamiselt ainult tänu QE-le. Rahapoliitika otsused pole mitte kunagi olnud nii efektiivsed, kui need on praegu,» märkis EKP juht.

Mis aga keskpanga rahapoliitika jaoks isegi tähtsam võib olla, inflatsiooninäitaja muudeti varasemaga võrreldes väiksemaks: selleks aastaks on see 1,5, järgmiseks 1,3 ja ületulevaks 1,6 protsenti. EKP inflatsioonieesmärk on kaks protsenti aastas, õigemini pügalake alla selle, aga lähiaastatel selleni ei jõuta.

Hinnatõusu peamine põhjus on kütuse ja toidu kallinemine. Kui neid mitte arvestada, siis tuumikinflatsioonis, mis on keskpanga jaoks tähtsamgi inflatsiooninäitaja, ei ole suurt midagi muutunud. Seega võib EKP sõnumit tõlgendada nii, et ehkki majanduskasv kiireneb, ei pruugi see endaga kaasa tuua inflatsiooni kiirenemist, nagu see tavaliselt on.

Ehkki keskpank kardab liigaeglast inflatsiooni, deflatsiooniohtu enam ei nähta. Seepärast eemaldas EKP nõukogu oma otsusest võimaluse baasintressi edasi langetada. Samas ei täitunud turgude ootus saada vihje, millal ja kuidas hakatakse varaostuprogrammi lõpetama.

EKP on deklareerinud, et praeguses mahus ostetakse võlakirju kuni selle aasta lõpuni mahus 60 miljardit eurot kuus. Mis saab edasi, selle kohta mingit vihjet ei tulnud. Nõukogu otsuses öeldakse hoopis, et juhul, kui väljavaade muutub vähem soodsaks või finantstingimused ei ole enam kooskõlas edasiste sammudega inflatsiooni arengu püsival kohandamisel, on keskpanga nõukogu valmis suurendama varaostude mahtu ja/või kestust.

On teada, et erinevalt Ameerika Ühendriikidest ei ole eurotsoonis turul olevate võlakirjade maht nii suur. Sestap esitati Draghile pressikonverentsil küsimus, et kui programm peaks jätkuma ka järgmisel aastal, kas leidub piisavalt võlakirju. On ju EKP piisava hulga riigivõlakirjade puudumisel sunnitud ostma ka ettevõtete võlakirju, mistõttu võib keskpank muuhulgas osta ka Eesti Energia võlakirju, mida teeb Soome Pank.

Eesti Pank on ostnud Eleringi võlakirju, aga need läksid riigivõlakirjade arvestusse. Eleringi võlakirju on ostnud ka Soome Pank.

Draghi kinnitas, et programm on probleemide lahendamiseks piisavalt paindlik. Nii mõnigi finantsspetsialist kahtleb siiski, kas keskpanga juhi optimism on põhjendatud.

Euro kurssi mõjutasid Tallinnas tehtud otsused negatiivselt. Enne pressikonverentsi väikeses miinuses olnud ühisraha oli kella seitsmeks õhtul nõrgenenud 0,35 protsenti, 1,12 dollarini.

Euroopa aktsiaturgudele mõjus EKP nõukogu istung pigem positiivselt.

Tagasi üles