Ametiühingud ei ole nõus alampalga tõstmisel üht aastat vahele jätma

Ametiühingute ja tööandjate läbirääkimiste tulemusel on viimasel kuuel aastal alampalk tõusnud 12-40 eurot aastas.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Täna algasid järgmise kahe aasta alampalga läbirääkimised ametiühingute ja tööandjate vahel, mis ametiühingute sõnul tõotavad tulla pingelised. 

Ametiühingud on seisukohal, et alampalk peab igal juhul olema kõrgem kui maksuvaba miinimum ning ei ole nõus tööandjate seisukohaga, et alampalk järgmine aasta üldse ei tõuse. Viimase viie aasta jooksul on alampalk Eestis tõusnud keskmiselt kümme protsenti aastas, mis asetab Eesti alampalga suuruse osas Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas Sloveenia järel teisele kohale.

Ostujõult on Eesti alampalk Euroopas tagantpoolt kuues. Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul peaks palgatõusu hoidmine ja sellele eelduste loomine olema poliitikute, tööandjate ja töötajate ühine igapäevane pingutus.

«Eesti tuli Euroopa Liitu teatud ootuste ja lootustega. Peame neid selgelt teadvustama ja sihikindlalt tulemuse poole rühkima. Kindlasti peame madalapalgaliste heaolu parandama ning alampalga tõstmine on üks nendest viisidest. Kas me peame alampalka pidurdama, et teised riigid meist mööda läheks?» küsis Peterson.

Suurem alampalk vähendaks sektoriti tööjõupuudust  

Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu esimees Elle Pütsepp lisas, et kuigi sektoriti on probleemid erinevad, siis tööjõupuudus on kõikidel sama murekoht. «Kaubanduses on nii, et kaupluste arv kasvab ülikiiresti, konkurents on väga tugev, aga tööjõudu pole juurde tulnud. Nii madala palga eest on väga raske toime tulla ja seetõttu on raske leida ka töötajaid,» nentis Pütsepp.

Ametiühingujuht lisas, et kõrgem töötasu ja töötajate väärtustamine võimaldab tööandjatel leida tööle parema kvalifikatsiooniga töötajaid ning suurendada ettevõtete konkurentsivõimet.

Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu esimehe Sander Vaikma hinnangul peaksid ettevõtted edasi liikuma sellest äriplaanist, mis keskendub madalapalgaliste inimtööjõu ärakasutamisele. «Need ajad on möödas,» sõnas Vaikma.

Ametiühingujuht lisas, et miinimumpalka maksvatel tööandjatel ei tasu süüdistada inimesi tööjõupuuduse pärast. «Kui tööl käimiseks tuleb töötajal sisuliselt peale maksta, siis otsib ta endale tulusama töökoha või on töötu ja tegeleb enda täiendamisega, et tulevikus paremini tasustatud töökoht leida,» kommenteeris Vaikma.

Majanduse probleem pole kiire palgakasv, vaid vähene tootlikkus

Ametiühingud on seisukohal, et kasvavad sissetulekud annavad majandusele hoogu ning tänane põhiprobleem on vähene tootlikkus, tööprotsesside muutumatus ja tehnoloogiliste võimaluste kasutamata jätmine. Alampalga tõstmata jätmisega suureneks veelgi palgavaesus, mille vastu võitlemine on praegu teravalt päevakorras paljudes Euroopa riikides. 

Eesti Ametiühingute Keskliidu läbirääkimiste delegatsiooni kuulub Eesti Ametiühingute Keskliidust esimees Peep Peterson ja palgasekretär Kaja Toomsalu, Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühingu esimees Elle Pütsepp ja Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu esimees Sander Vaikma. Alampalga läbirääkimised jätkuvad 21. juunil algusega kell 13.00.

Postimees kirjutas eile, et aastaid tööandjate keskliitu esindanud suurettevõtja Enn Veskimägi leiab, et kui maksuvaba tulu tõuseb 2018. aastal nii 500 euro peale, siis võiks alampalga tõus järgmisel aastal vahele jääda ja pigem võiks läbirääkimiste käigus rääkida alampalga tõstmisest 2019. aastal.

Tagasi üles