Rail Balticu ja Muuga multimodaalse kaubaterminali analüüsi esialgsed tulemused näitavad Eesti trassiosale suuremat kaubamahtu kui varasemad uuringud, eelkõige peaks kasv tulema Soome kaupadelt.
Analüüs lubab Rail Balticule varasemast suuremat kaubamahtu
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
7. juuni 2017, 09:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu viisid läbi konsultatsioonifirma Civitta ning Deutche Bahni tütarettevõtte DB Engineering & Consulting GmbH. Uuringu eesmärk oli välja selgitada Muuga Rail Balticu kaubaterminali võimalikud asukohad, terminali tehnoloogilised funktsioonid ning hinnata terminali tasuvust.
Kui võrrelda uut uuringut näiteks palju kõneainet tekitanud Ernst&Youngi uuringu andmeid Muuga kaubaterminali analüüsi esialgsete tulemustega, siis võib öelda, et uue analüüsi vaade Rail Balticu kaubamahtudele on mõnevõrra optimistlikum.
«Eelkõige just selles osas, mis puudutab Soomest tulevaid kaubamahte ja peamiselt neid kaupu, mille sihtkoht on Euroopa sisemaal, eemal suurematest Läänemere ja Põhjamere sadamatest. Suurte sadamate lähiümbruses on konkurents endiselt karm ja seal on Rail Balticale meri nii nüüd kui ka edaspidi tõsiseks konkurendiks,» ütles Civitta Eesti AS juhtivkonsultant Meelis Niinepuu.
Uuringu kohaselt on Rail Balticu käivitumise järgselt esimestel aastatel kaubamaht suurusjärgus 5 miljonit tonni, millest Soome kaupade maht on ca 2 miljonit tonni. Kaubamahu tippu ennustatakse aastaks 2045-2050, mil Rail Baltical veetakse hinnanguliselt 10 miljonit tonni ja millest Soome kaubamaht moodustab kuni poole.
«Nendele kaubamahtudele lisandub ida-lääne suunaline kaubamaht. Siin on Muuga kaubaterminalil väga hea potentsiaal nii Hiina-Skandinaavia kui ka Loode-Venemaa jaotuskeskusena. Juba täna tegutseb siin kaks Skandinaavia ettevõtet, kes varustavad iganädalaselt oma Norra kliente mitte oma Oslo laost vaid Muugalt. Rail Baltica saabumine Muugale loob uusi sünergiaid ja parandab Tallinna Sadama konkurentsipositsiooni logistika väärtusahelas,» lisas Niinepuu.
Analüüsi kaubavoogude prognoosimise etapis analüüsiti terminali võimalikke kaubamahtusid aastani 2055. Selle etapi raames viidi Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Venemaal ja mujal Euroopas läbi üle saja intervjuu, analüüsiti läbi üle 700 asjakohase kauba siht- ja lähtekoha vahelised kaubavood ning teostati suuremahuline dokumendianalüüs.
Sadamaga ühendatavast Rail Baltica kaubaterminalist Muugal saab Rail Baltica kõige põhjapoolsem kaubajaam, mis peab tagama sujuva koostöö sadamataristu, praeguse teede- ja 1520 mm raudteevõrguga ning nendega seonduvate tehnoloogiatega ning vastama ka Rail Baltica kasutajate vajadustele. Muuga multimodaalse terminali analüüs valmib ja avalikustatakse 2017 sügisel.