Läti viinaralli tekitas Eestis uue musta turu (8)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Odavam naps meelitab eestlasi Lätti poodi.
Odavam naps meelitab eestlasi Lätti poodi. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Kui seni on Eestis müüdud salaalkohol olnud pärit idapiiri tagant, siis Läti viinaralli on tekitanud täiesti uue olukorra.

Alates 1985. aastast Eesti alkoholiturgu uurinud konjunktuuri instituut uuris esimest korda Eesti inimeste piiritaguseid oste.

«Need kogused ei ole nii koletuslikud nagu meedias räägitakse, nagu kõik seal käiksid ja sealt ostaksid,» rääkis konjunktuuri instituudi juht Marje Josing. Värske uuringu järgi on seitse protsenti Eesti elanikest käinud lõunanaabrite juures ekstra alkoholi ostma, neist pea iga teine küll vaid korra. Lõviosa ostab Läti alkopoodide Eesti kliente teevad seal peatuse läbisõidul olles.

Kui seni toodi alkoholi Venemaalt ja Valgevenest ning müüdi see Eestis maha, siis nüüd on Josingu sõnul  tekkinud uus viis, mida paljud mustaks turuks ei pea. «Sõbral lastakse Lätist tuua alkoholi ja müüakse see maha, kuid seaduse järgi ei ole lubatud aktsiisikaupu nii müüa,» rääkis Josing.

Ta selgitas, et enda tarbeks võib Euroopa Liidust alkoholi tuua, kuid seda ei ole lubatud edasi müüa. Statistika järgi kasvab musta turu osakaal kange alkoholi osas, kuid Josing ei välistanud, et aasta lõpus tuleb rääkida ka lahja alkoholist. «Ma ei taha mõelda, et hakkame musta turu kontekstis uurima limonaadi,» lisas ta. Josing tõdes, et samas on tegu tavapärase nähtusega, mida põhjustavad suured hinnavahed eri riikides.

Tänu piiriülestele ostudele jäi mullu Eesti riigil saamata kümme miljonit eurot. 2017. aastaks plaanib riik koguda alkoholiaktsiisina 276 miljonit. Kõige usinamalt täidavad riigikassat viinajoojad (63% alkoholiaktsiisist),  21 protsenti moodustab õlleaktsiis, kümme protsenti veini-  ja kuus protsenti kääritatud jookide aktsiis.

Josingu sõnul on Lätist alkoholi ostmine kasvav trend  ja ka pakkumine Eesti piiri ääres aina suureneb. «Mure on selles, et Läti ei kipu oma makse muutma, nad naudivad eelarve täitumist tänu piiriülestele ostudele,» rääkis Josing. Ta lisas, et samamoodi on Eesti seni «nautinud » turistide oste.

Balti riikidest on Eesti ja Leedu otsustanud oma alkoholipoliitikat karmistada.

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles