Panditulumaksu kadumine paistab veel sõnakõlksuna

Tallinna Kaubamaja Grupi juht Raul Puusepp.

FOTO: Jaanus Lensment

Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsuskoalitsioon otsustas pärast pikki läbirääkimisi hüljata ettevõtjate seas kõige vihatuma maksu – panditulumaksu. Samas on praegu veel lahtine, kas tegemist on vaid tühja lubadusega või saavad ettevõtjad tõepoolest oma tahtmise.

Kuigi panditulumaksu esialgselt kavandatud moel ei tule, andis valitsus selge signaali, et nad kavatsevad piirata Eestis teenitud kasumi maksuvabalt välja viimist. Ühe variandina on kavas maksu võtta neilt laenudelt, mida pole tagasi makstud viie aasta jooksul.

Tallinna Kaubamaja Grupi juht Raul Puusepp ütles, et tema ei saa enam valitsuse retoorikat uskuda. «Minu hinnangul ei ole see mingi lahendus, see on väike modifikatsioon, aga see pole tegelikult panditulumaksust loobumine,» ütles ta.

Puusepp möönis, et tulumaksu panti andmine jääb küll ära, kuid ettevõtete halduskoormus ja arvepidamine jääb endiselt alles. «Kui kontserni sees on laen antud, tuleb seda teatud aja möödudes hakata riigile põhjendama ja vajadusel tõestama,» sõnas ta.

Puusepa sõnul oleks tunduvalt mõistlikum jätta tulumaksuseadus muutmata ja hakata selle asemel iga juhtumiga eraldi tegelema. «Ma mõistan, et see kasumi maksuvabalt väljaviimise probleem on olemas, aga seda probleemi saab lahendada teiste meetoditega,» märkis ta.

«Näiteks on juba praegu maksuametil võimalus maksustada tehinguid nende tegeliku sisu järgi. Ettevõtete pingerida, kes emafirmadele laenavad, on ilusti olemas. Ma usun, et paljudel juhtudel see lihtsalt vestlusega piirdukski ja probleem saab lahendatud.»

Puusepa ja mitme ettevõtlusorganisatsiooni soov võibki täituda, kuna viimaste andmete kohaselt lahjeneb panditulumaksu idee veelgi ja mingisugust laenude maksustamist ei tule.

See tähendab, et valitsus jätab seaduse muutmata ning koostab vaid juhendi, mille alusel saab maksu- ja tolliamet patustavad ettevõtted liistule tõmmata. Kui ametil tekib kahtlus, et ettevõte viib laenu andmise kattevarjus tegelikult kasumit välja, siis saab amet sekkuda ja firmat korrale kutsuda.

Seda ideed toetas ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juht Mait Palts, kes ütles, et talle teadaolevalt võibki valitsus viimase versiooni kasuks otsustada.

«Ei ole vaja seadusega defineerida, mis on laen või mis on dividendimakse. Maksuhaldur võib iga laenu andmise juhtumit eraldi analüüsida. Selleks annab aluse kehtiv kohtupraktika ja seadus,» selgitas ta.

Sama arusaama jagas Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis, kelle sõnul rääkisid kõik kriitikud juba algusest peale, et maksuametil on võimalus hinnata laenudena väljaviidud kasumit iga juhtumi põhiselt eraldi.

«Tuleks soodustada, et maksuamet saaks seda ka reaalselt tegema hakata – kas siis juhendi või täpsustusega seaduses. Seega peaks praegune otsus vastama ettevõtjate soovitustele,» leidis ta.

Valitsus jõudis neljapäeval kokkuleppele, et nad loobuvad panditulumaksust ja pakendiaktsiisist. Suhkrumaksu kehtestamine jääb aga jõusse.

Koalitsioonierakondade juhid teatasid ühisavalduses, et nende eesmärk on muuta Eesti ettevõtluskeskkonda konkurentsivõimelisemaks ja toetada jätkusuutlikku majanduskasvu.

Lisalugu

Salvesti omanik: pakendiaktsiisist loobumine on tarbija võit

Toiduainete tootja Salvesti omanik ja nõukogu esimees Veljo Ipits rõõmustas valitsuse otsuse üle jätta ära uus pakendiaktsiis, millest tema sõnul võidavad eeskätt tarbijad.

«Eks nii tootjad kui ka lõpuks valitsus said aru, et pakendiaktsiis oleks muutnud kõike kallimaks just tarbija jaoks, kuna pakend on kõikidel kaupadel olemas,» rääkis ta. Rahandusministeeriumi analüüsi järgi oleks pakendiaktsiis viinud inimese rahakotist keskmiselt 13 eurot aastas.

Uus pakendiaktsiis oleks tähendanud seda, et juba praegu kehtivale taaskasutamise maksule oleks lisandunud veel turule toomise pakendiaktsiis. Ipitsa sõnul on aga toiduainetööstuse marginaalid niigi väikesed.

«Uus aktsiis oleks võtnud meie kasumist umbes 25 protsenti. Samas toiduainetööstused töötavad alla 10-protsendilise kasumiga,» selgitas ta.

Ipitsa sõnul muutuvad Eesti pered ja leibkonnad järjest väiksemaks, mistõttu muutuvad väiksemaks ka pakendid. «See aga oleks automaatselt tähendanud suuremaid kulusid pakenditele,» lisas tööstur.

Eesti Pandipakendi juht Rauno Raal väljendas samuti rahulolu pakendiaktsiisist loobumise üle ning ütles, et nende organisatsiooni kuuluvad 320 tootjat ja importööri hingavad kindlasti kergendatult.

Tema sõnul puudus kavandatud maksul keskkonda hoidev efekt. «See seadus oleks võinud näiteks korduvkasutatavaid pakendeid promoda, aga ei teinud seda. Selle eesmärk oli kõigest riigieelarvet täita,» märkis mees.

Raalile teeb rõõmu ka see, et valitsus on lubanud nüüd üle vaadata kogu jäätmemajanduse. «Loodame, et nad võtavad ette need tootjad, kes täna millegi eest ei vastuta,» rääkis ta.

Valitsusliit on lubanud aasta jooksul analüüsida pakendi- ja jäätmemajanduse parimat korraldust ning otsustada seejärel edasised sammud.

«Neid arvamusi on erinevaid, aga vähemalt kümme protsenti ettevõtetest on neid, kes hoiavad pakendi kogumise kohustusest kõrvale ja opereerivad mustal turul,» märkis tootjavastutusorganisatsiooni juht.

Tagasi üles