Tuumaettevõte RWE kaebas Saksa valitsuse oma seitsme elektrijaama seismapaneku eest kohtusse, kuna kannab kolmekuise moratooriumi tõttu arvestatavaid kahjumeid.
Saksa tuumafirma kaebas valitsuse kohtusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RWE tegevjuht Jürgen Grossmann ütles reedel pärast hagi esitamist, et valitsuse otsus «seisab savijalgadel».
Grossmann loodab, et kohus võtab Jaapani tuumakatastroofi kiiluvees kehtestatud moratooriumi suhtes peatselt seisukoha.
«Nagu mitmed juhtivad Saksa juristid, oleme ka meie seda meelt, et moratoorium seisab savijalgadel,» ütles ta.
«Kui kohus moratooriumi suhtes oma seisukoha välja on ütelnud, tõstatame me ka kahjutasude küsimuse,» lisas Grossmann.
Kuigi Grossmann ei soovinud finantsmõju kommenteerida, usuvad tööstusharu eksperdid, et moratoorium võib RWE jaoks maksma minna kuni 100 miljonit eurot – kuna firmal tuleb tarnelepingutest kinnipidamise nimel osta kiirturult hetkehindadega kallimat elektrit.
Seni on RWE kinnitanud, et valitsuse 14. märtsil vastuvõetud otsus võeti arutusele vaid aktsionäride survel, kuid Grossmanni sõjakam lähenemine annab märku sellest, et tuumatööstus asub vasturünnakule.
Saksa tuumafirmad RWE, Eon, EnBW ja Vattenfall hoidsid pärast moratooriumi väljakuulutamist madalat profiili, kuna ei soovinud sattuda kohalike valimiste künnisel tulisesse tuumadebatti.
Nüüd, kus valimised möödas (ja Angela Merkeli kristlikel demokraatidel kaotus käes), tõstavad tuumafirmad taas häält.
Järgmisena kavatseb Berliini kohtupinki saata Eon, võttes hambu uue tuumatööstuse maksu.
Kuigi mõned poliitikud nõuavad kõigi seitsme seisma pandud tuumajaama lõplikku sulgemist – ootamata isegi ära karmide kontrollide tulemusi – ütles Grossman: «Saksa tuumaelektrijaamade ohutuse suhtes ei ole pärast 2010. aasta augustit midagi muutunud.»
2010. aasta augusti all pidas ta silmas hetke, mil Merkel, olles veendunud reaktorite ohutuses, andis oma nõusoleku pikendada tuumaenergia ajastut Saksamaal 2022. aastalt 2036. aastani.
Jaapani sündmuste poolt vallandunud protestimeeleolude ja hirmude tõttu seadis Merkel aga oma otsuse küsimärgi alla.
«Erinevalt prantslastest ei ole sakslased uhked «oma» tuumaenergia üle. Nad on juba aastaid tuumaenergia küsimuses sügavalt lõhestatud olnud,»ütles Grossman.
«Näib, et kohutavad sündmused Jaapanis on vallandanud ja pimeduse käest valgusse toonud kõikvõimalikke kontrollimatuid hirme ja luupainajaid,» ütles ta avalikkust valitsevate meeleolude kohta. Ta lisas, et poliitikud peavad seda «uut riskitaju» loomulikult arvestama.
«Me kavatseme kindlasti uurida, mida asetleidnust õppida võiks,» ütles Grossmann. «Kuid tehkem seda siiski pärast mõistuspärast ja eelarvamustevaba analüüsi... mitte praegu, kui Fukushimas tohutult pingelises olukorras päästetöid teostatakse.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.