Ühistupangast väljavisatud Mõis: see pank on naljanumber, mida ei ole ega tule
Lisatud ühistupanga vastulause!

Ettevõtja Jüri Mõis.

FOTO: Mati Hiis/Õhtuleht

Eesti Ühistupanga nõukogust välja visatud ettevõtja Jüri Mõisa sõnul on ühistupank keskerakondlik naljanumber, mida reaalselt ei ole ega tule.

«Mina saan ilma nendeta hakkama ja ju nemad saavad ka ilma minuta hakkama. Tragöödiat see kummalegi poolele ei kujuta,» kommenteeris Mõis oma lahkumist. 

Küsimuse peale, et kuidas pangas läheb, vastas ettevõtja, et kogu see asi on üks suur naljanumber. «Seda panka ei ole ega tule. Neil saab enne raha otsa lihtsalt. Kuulsin viimasel koosolekul, et nüüd tahetaks pank avada 2018. aastal. Aga mis imeloom see selline on, mis muudkui sünnib ja sünnib, aga lõpuks ei juhtu midagi,» rääkis Mõis. 

Panga asutamisest saadik nõukogus istunud Mõis ütles, et tegemist on läbi ja lõhki keskerakondlikku moodustisega. Koosolekutel olid tema sõnul kohal kõik olulisemad Tallinna linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmed, samuti suur osa keskerakondlastest riigikogulasi. 

«See tekitas ikka õõnsa tunde. Linna osalus on seal 98 protsenti ja nad panevad kogu aeg raha juurde. Keskerakondlik linnavalitsus kasutab oma seisundit ja juhtorganites olemist niimoodi ära, et nad suunavad linna raha endi hüvanguks,» kirjeldas Mõis pangas toimuvat. 

Tema hinnangul on veider, et algselt oli panga eesmärk luua üle-eestiline omavalitsuste baasil rahvapank, samas ükski teine omavalitsus peale Tallinna sinna ei kipu. Ta tõi välja, et linn on panka raha ja garantiisid andnud praeguseks 12,2 miljonit euro väärtuses, samas kui ülejäänud enam kui 140 liiget on panustanud vaid 300 000 euroga. 

«See ühistu on rohkem mäng, aga raha kulutatakse kõvasti,» sõnas Mõis. «Nad elavad ebareaalses maailmas. See on üks alternatiivne fakt, et Eestis on üldse selline asi nagu ühistupank,» lisas ta. 

Mida peab ettevõtja oma suurimaks võiduks nõukogu liikmena? «Ilmselt seda, et suutsin ära hoida panga IT-programmi ehk arveldusmootori ostu, mis on tohutult kallis. See on teenus, millega panga süsteeme jooksutatakse, selle kaudu toimivad pangaautomaadid ja krediitkaardid. Õnneks seda ei ostetud,» ütles ta. 

«Tahtsin seda asja joone peale ajada. Ma olin ilmselt ainuke, kes sai aru, mida tähendab panga tegemine ja millega peab arvestama,» rääkis Mõis, lisades, et tema oli panga juhtorganitest ilmselt ainuke, kes oleks läbinud need karmid nõuded ja tingimused, mida panga esindajatele seatakse. 

Seega on Mõisal nüüd täiendav soov pääseda sügisel Tallinna linnavolikogusse, et ühistupanga tegevusele kuidagi piir panna. Samas ei soostunud ütlema, mis erakonna või valimisliidu nimekirjas ta valimistel kandideerib ja kas üldse. «Kui ma ei leia meelepärast grupeeringut, siis tüli ja riidu ma tooma minna ei taha. Lähen vaid siis, kui leian sobiva keskkonna kandideerimiseks,» selgitas ettevõtja. 

Ühistupank: selline inimene nagu Mõis ei saa nõukokku kuuluda

Eesti Ühistupanga nõukogu esinaise Mae Hanseni sõnul saab Jüri Mõis tegelikult aru, et sellist panka on vaja, lihtsalt nende nägemused on erinevad. «Ja peatsetel valimistel osalemise soov lisab Jüri arvamustele omajagu emotsionaalsust,» märkis ta. 

«Küsige mõnelt tublilt Eesti paarikümne töötajaga ja peamiselt teenuseid pakkuvalt ettevõttelt, kellel ei ole mahukat põhivara, et kui lihtne on Eesti kommertspangast laenu saada. Ilma põhivarata, mida pantida, või isikliku käenduseta on seda praktikas peaaegu võimatu saada,» põhjendas ta, lisades, et ärilistel alustel tegutsev ühistuline pank aitab kindlasti neid tõrkeid vähendada. 

Eesti Ühistupanga juhatuse esimehe Ülle Mathieseni sõnul ei saa panga nõukogusse kuuluda inimene, kes organisatsiooni mainet korduvalt meedias kahjustab. «Selline tegevus ei ole kindlasti nõukogu liikmele sobilik,» ütles ta. 

Mida arvab Mathiesen aga Mõisa seisukohast, et ühistupanka ei ole ega tule? «Me teeme kõik selleks, et ikka tuleks. Aga eks igaühel on oma arvamus. Kõik sõltub, millal tegevusloa saame. Praegu vaidleme selle üle kohtus.» 

Kui tavaliselt on ühistupank alati öelnud, kunas nad soovivad tegevust alustada, siis seekord ei julgenud Mathiesen seda enam öelda. 

Tema sõnul vastab tõele, et panga asutamisele ja käigushoidmisele on kulunud umbes 12–13 miljonit eurot. Kui suured on praegu panga tegevus- ja tööjõukulud, Mathiesen ei vastanud, põhjendades seda sellega, et enne pangana alustamist on nad veel eraõiguslik institutsioon ega pea oma kuludest aru andma.

Mathieseni sõnul pole ühistupank keskerakondlik moodustis. «Meil on 161 liiget ja Tallinna linn on neist vaid üks. Selge on see, et Tallinna osalus on teistest suurem, kuna pangal peab olema üks strateegiline investor, kes teeb lõviosa sissemaksetest,» lisas naine. 

Teisipäeval toimus Ühistupanga erakorraline koosolek, kus otsustati, et pank jätkab tegevusega ja proovib aasta lõpuks finantsinspektsioonilt tegevusloa kätte saada. Ühtlasi arvati nõukogust välja ka Jüri Mõis. 

«Finantsinspektsiooni aprillis tehtud otsus loobuda meie panga taotluse läbivaatamisest baseerus pigem tehnilistel kriteeriumitel, mitte panga äriplaani sisulisel analüüsil,» ütles Hansen.

Mis on Ühistupank?

Eesti Ühistupank asutati juunis 2015.

Ühistupangal on 161 eraisikust ja  juriidilisest isikust liiget. Lisaks Tallinna linnale on seal Tartu Tarbijate Kooperatiiv, Mainor, Estiko, E-Piim Tootmine, Endover Kinnisvara, Silikaat Grupp, Saidafarm, Fund Ehitus ja Seven Oil.

Samuti olid asutajaliikmeteks Põlvamaa, Kambja, Maaelu Edendamise ja Kehtna hoiu-laenuühistud, EELK Varahaldus ning mitmed väiksemad ettevõtted. 

Tallinn on suunanud linnaeelarvest panga asutamisse rohkem kui viis miljonit eurot.

Tänavu 28. märtsil toimunud TÜ Eesti Ühistupanga korralisel üldkoosolekul otsustati suurendada panga osakapitali 1,003 miljoni euro võrra, 6,268 miljoni euroni. 

Tagasi üles