Ametiühingud: palgakasv ei ole probleem

Peep Peterson.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Ametiühingute keskliit ei ole nõus väitega, et palgakasvu aeglustumine on majanduse tervisele kasulik.  Kasvavad sissetulekud annavad majandusele hoogu ning tänane põhiprobleem on vähene tootlikkus, tööprotsesside muutumatus ja tehnoloogiliste võimaluste kasutamata jätmine.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul ei tule nutikaid töömudeleid peale ning endiselt loodetakse odavale tööjõule.

«Suudaksime rõõmustada koos tööandjatega, kui saaksime produktiivsuse kasvama. See oleks tõesti pikaajaline ja kestlik saavutus, aga eeldab väga enesekriitilist vaadet, kuhu raha paneme ja kuidas töötajate potentsiaali kõige nutikamalt kasutame,» kommenteeris Peterson.

Ametiühingujuhi sõnul peaks Eesti ühine siht olema igal juhul vähemalt 6-protsendilise palgatõusu hoidmine. «0,3 protsendipunkti väiksem palgakasv nihutab Euroopa keskmiseni jõudmist edasi ühe aasta võrra,» kommenteeris ta.

Keskmise brutokuupalga kasv aeglustus esimeses kvartalis mõnevõrra: 8 protsendilt 2016. aastal 6 protsendini selle aasta esimeses kvartalis. Jätkuvalt kiire palgakasvu taga on tööjõupuudus, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Konjunktuuriinstituudi andmetel on tööjõupuudus ettevõtte arengut piirav peamine tegur viiendikul tööstus- ja teenindusettevõtetest ning kolmandikul ehitusettevõtetest. Palgataset kergitas ka miinimumpalga märgatav tõus.

«Palgakasvu aeglustumine on makromajanduse tervisele kasulik. Viimaste aastate liigkiire palgakasv on vähendanud ettevõtete võimet oma toodangut välisturgudel müüa, investeerida ja koguda puhvreid kehvemateks aegadeks,» arvas Elmik.

Eelmisel aastal vähenes ettevõtete kogukasum 10 protsenti ja investeeringud 12 protsenti. Tänavu peaksid ettevõtete kasumlikkus ja investeeringud Elmiku hinnangul aga kasvama, kuna tellimuste arv ja müügihinnad tõusevad ning tööjõukulude kasv aeglustub.

Keskmine brutokuupalk tõusis enamus tegevusaladel. Brutokuupalga aastakasv oli kiirem mäetööstuses ja energeetikas, kus keskmine palgatase tõusis nafta hinna madalseisu ajal keskmisest aeglasemalt. Tööjõupuudus toetas palga kasvu kaubanduse ning info ja side valdkonnas.

Keskmine palgatase ei muutunud põllumajanduses, tervishoius ja finantssektoris. Põllumajanduses ja tervishoius on vakantside määr keskmisest madalam.

«Palgatöötajate ostujõu kasv aeglustub sel aastal oluliselt, kuna palga kasv mõnevõrra aeglustub ja hinnad tõusevad. Meie prognoosi järgi suureneb hindade muutusega korrigeeritud netopalk sel aastal vaid 3 protsenti,» arvas Elmikl

«Tarbimise kasv aeglustub aga vähem kui palgatöötajate ostujõu kasv, seda tänu sotsiaaltoetuste tõusule. Esimeses kvartalis tõusis hindade muutusega korrigeeritud keskmine netopalk alla 3 protsendi. Tarbimisele ei ole ostujõu kasvu pidurdumine seni veel mõju avaldanud. Jaemüük kasvas esimeses kvartalis eelmise aasta teise poolega sarnases tempos,» lisas ta.

Tagasi üles