Kaubanduskoda ei toeta riigieelarve defitsiiti võimaldavat seadusemuudatust

Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

FOTO: Toomas Tatar

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on vastu seadusemuudatustele, mis võimaldavad riigieelarve vahetevahel struktuursesse, kuni 0,5 protsendini SKP-st ulatuvasse puudujääki lasta.

«Kavandatav muudatus annab võimaluse viia eelarve defitsiiti juhul, kui varasemalt on olnud ülejääk, seadmata sellele muid tingimusi,» kirjutas koja peadirektor Mait Palts riigikogu rahanduskomisjonile. See tähendab Paltsi sõnul, et valitsus saab sätet vabalt kasutada ilma, et see oleks tegelikkuses vajalik või pikemas perspektiivis põhjendatud.

«Leiame, et selline lähenemine ei arvesta ega kaitse võimalike tulevaste majanduslike probleemide eest,» märkis ta. Varasemaid sääste tuleks koja hinnangul kulutada ajal, kui majandus vajaks riigieelarvest lisaturgutust. «Samas leiame, et praegu see vajalik ei ole ning varasemaid sääste tuleks pigem hoida tulevikus tõenäoliselt aset leidvate probleemide lahendamiseks,» kirjutas Palts.

Majanduse elavdamine eelarvepuudujäägiga võib koja hinnangul praegustes oludes palgatõusu veelgi kiirendada ning kahandada veelgi ettevõtete kasumeid. See omakorda tähendab aga vähem investeeringuid, mis võib Eesti majanduse pikemaajalist kasvuvõimekust kahjustada. Ka nõudluse turgutamine riigieelarve struktuurse puudujäägi arvelt ei pruugi koja arvates olla mõistlik, kuna võib viia tööturu veel rohkem tasakaalust välja.

«Tuleb arvestada, et tulevikus võib ette tulla majanduslikult halvemaid aegu, mil on riigipoolset stimuleerimist enam vaja,» märkis Palts. «Arvestada tuleb muu hulgas sellega, et varasemalt on olnud oluline rahaline panus Euroopa Liidult, mis tulevikus agatõenäoliselt väheneb. Samuti on oluline silmas pidada seda, et Eesti rahvastik vananeb ning selle tõttu tugevneb tulevikus ilmselt märgatavalt surve pensioni ja haigekassa kuludele,» kirjutas ta.

Seega teeb koda ettepaneku jätta riigikogu menetluses olevast eelnõust välja säte, mis lubab viia eelarve struktuursesse defitsiiti.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles