Taliga: lõhe tööliste ja juhtide palkade vahel kasvab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Ametiühingute Keskliidu juhi Harri Taliga kinnitusel ei oleks tal riigifirmade juhtide palkade kasvu vastu midagi juhul, kui samal ajal kasvaks ka tööliste sissetulekud. Seda aga paraku ette näha ei ole.
Sel ajal, kui ettevõtete juhtide palgad aastaga kümnendiku võrra tõusid, murtakse Taliga sõnul tööliste palkade puhul piike komakohtade pärast. «Raudteelastel on juba paar kuud väga rasked palgaläbirääkimised ja tööandja ei tahagi kuuldagi palgatõusust. Kui jutt on riigifirmast, siis ega firmajuhid väärtust ei loo, seda loovad töötajad.»
Narva jaamades sõlmiti Taliga sõnul uued palgalepingud ning seal on palgatõus ka olemas, aga mitte sellistes mastaapides nagu Sandor Liive puhul.
Kui juhtide palgad aga aastas mitme protsendi jagu tõusevad, siis lõhe töötaja ja juhi palga vahel kasvab. Eestis on need lõhed Taliga kinnitusel ühed Euroopa Liidu suurimad. «Paari aasta taguse uuringu kohaselt oli see vahe koguni 40 korda, mis on üle mõistuse. Probleem ei ole selles, et tippjuhid saavad palju palka, vaid selles, et töötegijad saavad vähe palka.»