Gazpromil on uue juhtmega kiire

Esimese Nord Streami gaasijuhtme kompressorjaam Venemaal Portovaja lahe ääres. Sama tehnoloogia on plaanitud ka Nord Stream 2-le, kuid Ust-Luga sadamasse.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kui esimene Nord Streami gaasijuhe valmis kolme aastaga, siis teise puhul on eesmärk saada see valmis alla kaheaastase ehitusperioodiga. Gaasijuhtme plaanitud valmimisaeg on 2019. aasta lõpp.

«Meie eesmärk on alustada [gaasijuhtme] ehitust 2018. aasta mais,» ütles eile Tallinnas pressikonverentsil Nord Stream 2 AG nõunik ja esindaja Euroopa Liidu juures Sebastian Sass. «Põhjus on selles, et seekord on lühem ehitusperiood. Kui Nord Streami puhul oli see kolm aastat, siis Nord Stream 2 puhul teeme seda vähem kui kahe aastaga.»

Erinevalt esimesest gaasijuhtmest, kus kõigepealt ehitati valmis kaksikjuhtme üks ja siis teine toru, alustatakse sel korral gaasitorude ehitamist peaaegu ühel ajal nii Saksamaal kui ka Venemaal. 2019. aasta lõpp on ka aeg, mil Venemaa peab taasalustama gaasitransiidi tariifi läbirääkimisi Ukrainaga.

Ka erineb Nord Stream 2 ehitus selle poolest, et enam ei kasutata merepõhja ankurdatud pargaseid. 1200-kilomeetrine gaasitoru seatakse merre seekord S-lay meetodil, kus kaks laeva liiguvad iga 25-meetrise torujupi merepõhja paigaldamise järel jälle 25 meetrit edasi ning otsene kokkupuude laeval merepõhjaga puudub. Päevas loodetakse niiviisi paigaldada kolm kilomeetrit gaasijuhet.

Kahe juhtme ristumine

«See langeb samasse aega nagu Balticconnectori ehitus,» märkis Sass, viidates Eesti-Soome gaasijuhtmele, mille ehituses on kokku leppinud Elering AS ja Baltic Connector OY. Nord Stream 2 esindaja sõnul suhtlevad nad tihedalt ka Balticconnectori ehitajatega, et kaks gaasitoru projekti ei hakkaks teineteist oluliselt segama.

Eleringi pressiesindaja Ain Kösteri sõnul on Balticconnector ja Nord Stream 2 seotud nii palju, et peetakse ristumisläbirääkimisi, kus pannakse paika, kes mille eest vastutab.

«Lepingut ei ole veel sõlmitud, kuid läbirääkimised on lõpusirgel. Kui Balticconnectori ja Nord Stream 2 ristumiskohas peaksid tööd sattuma ajaliselt lähestikku, tuleb tegevusi koordineerida, et ristumine oleks tehniliselt teostatud korrektselt ja ohutult,» rääkis ta.

Nord Stream 2 projekti puhul käib praegu keskkonnamõjude hindamine; Balticconnectori mereosa keskkonnamõjude hinnang valmis ja sai keskkonnaministeeriumi heakskiidu juba eelmisel aastal. Seal on öeldud, et kui kahe projekti gaasitoru ehitus toimub samal ajal, võib see põhjustada väheolulist negatiivset kumulatiivset mõju lindudele ja mereimetajatele.

Kuna Nord Streami ehitatakse avamerel, pole sellel rannikuelustikule suurt mõju, kuid Balticconnectori ehitamise mõjud looduskeskkonnale on suurimad just rannikul. Eleringi pressiesindaja ütles, et kui Nord Stream ehitatakse enne Balticconnectorit, võib viimase ehitamisel õnnetusjuhtumite risk juba töötava Nord Streami gaasitoruga suureneda, sest piirkonnas liikuvate aluste arv kasvab. See risk on tema sõnul hinnatud aga madalaks.

Küll aga märkis Köster, et gaasitorude merre paigutamise aeg pole kuigi pikk ja praegu pole teada, millal kummagi projekti puhul tulevase ristumiskoha piirkonnas tööd toimuvad.

Sass ütles, et kaksikjuhtme esimese toru paigaldamise ajal vastutab ühenduse paigaldamise eest Nord Stream 2, teise toru puhul ei ole veel paika pandud, kes liitumise ehitab.

Trassil vähe alternatiive

Kuigi Nord Stream 2 projekti keskkonnamõju hindamise aruande tutvustamisel käisid projekti esindajate jutust läbi sõnapaarid «eelistatud trass» ja «alternatiivne trass», on üsna selge, et hoolimata Venemaa keskkonnaorganisatsioonide ja piirkonna põlisrahvaste vastuseisust Ust-Lugast alguse saavale trassile, eelistab Nord Stream 2 meeskond just seda trassi trajektoori.

«Eelistame trassi, mis saab alguse Kurgalski piirkonnast (Eesti kirdepiiri läheduses Soome lahe ääres – toim). Oleme käinud läbi terve hulga alternatiive ja uurinud võimalikke mõjusid. Oleme veendunud, et Kurgalskist algav trass on kõige väiksema keskkonnamõjuga ning on kõige turvalisem tee gaasijuhtme opereerimisel,» kirjeldas Nord Stream 2 lubade taotlemise juht Simon Bonnell.

Ka ütles ta, et Ust-Luga sadama lähedus tagaks Nord Stream 2-le rahvusvaheliste investeerimisorganisatsioonide rahastuse, mida nad on asunud projekti elluviimiseks taotlema ning kus on ranged nõuded turvalisuse tagamiseks.

Trassi lõpliku trajektoori n-ö lukku panemine sõltub tema sõnul sellest, millal lõpeb teistes riikides ehituslubade saamine. «Praegu oleme esitanud keskkonnamõju aruande teistele riikidele tutvumiseks,» ütles arendaja esindaja.

Bonnelli sõnul on see, kust trass läbi läheb, riikide otsustada. Küll aga rõhutas ta, et Nord Stream 2 AG on väljendanud oma eelistust trassi trajektoori osas.

«Tegemist on sama trassiga, mida me täna (eile – toim) ka siin tutvustasime,» sõnas Bonnell ning lisas, et Venemaa peaks oma otsuse trassi trajektoori kohta tegema juba tänavu sügiseks ja Soome aasta lõpuks.

Lõplik kinnitus trassi kohta tuleb järgmise aasta kevadeks, kui riigid peavad allkirjastama ka trassi ehituseks vajalikud load. «Otsus tuleb koos lubade allkirjastamisega,» märkis Bonnell.

Infokast: Gazpromi ainuomand

  • Nord Stream 2 gaasijuhtme ehitus maksab kaheksa miljardit eurot; sellele lisandub veel 1,5 miljardit eurot, mis läheb projekti finantseerimisele.
  • Erinevalt esimesest Nord Streami gaasijuhtmest kuulub teine gaasijuhe sajaprotsendiliselt Venemaa energiaettevõttele Gazprom, kuigi ka selle projekti puhul on partneriteks viis Lääne-Euroopa energiaettevõtet.
  • Kuni 50 protsenti projekti rahastusest tuleb Gazpromilt ja teine 50 protsenti lääne partneritelt, maksimaalse panusega 950 miljonit eurot iga partneri kohta.

Allikas: PM

Tagasi üles