Suurimad Saksa börsifirmad andsid teada, et panevad aasta lõpuks vabatahtlikult paika kvoodid, mis hakkavad reguleerima naisterahvaste osakaalu ettevõtete juhatustes.
Saksa ettevõtjad alistusid «naiskvootidele»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seega võib öelda, et Berliin sai oma tahtmise ja ettevõtjad alistusid.
30 Saksa tippfirma juhtide sõnutsi pannakse naiskvoodid paika erinevate hierarhiatasandite tarvis, juhatused kaasa arvatud.
Vaatlejate hinnangul on tegemist katsega vältida palju rangemaid regulatiivseid meetmeid, mis vastasel korral firmadele kaela tuleksid.
Saksa ärimaailma kontekstis on tegemist tõelise maalihkega, kuna sealne ärimudel on juba pikemat aega naisi tippu tõusmast tõkestanud.
Nagu näitavad Saksa majandusuurimiste instituudi andmed, oli naisjuhtide osakaal 30 juhtiva Saksa ettevõtte juhatustes mullu vaid 2,2 protsenti.
Seni on Saksa tippjuhid raevukalt kõikvõimalike kvootide vastu võidelnud, kuid hirm, et kõik «ühe puuga» paika pannakse, sundis valima vabatahtlike kvootide tee.
Kompromiss võimaldaks paljudel firmadel kehtestada omaenda individuaalsed mõõdikud, võttes arvesse vastava tööstussektori eripärasid.
Saksa pereminister Kristina Schröder ütles aga, et kavatseb siiski 2013. aastaks siduvad kvoodid läbi suruda, kui naissoost juhatuseliikmete osakaal selleks ajaks kolmekordistunud pole.
«Tänapäeval on naised sama kvalifitseeritud kui mehed, mõnikord aga paremini. Siiski on neid juhatustes ja nõukogudes harva näha,» ütles ta.
Sooküsimusest on kujunenud Euroopa poliitikute ja ärieliidi jaoks tõeline tüliõun.
Nii Euroopa Komisjon kui mitmete riikide valitsused on ähvardanud siduvad kvoodid seadustesse raiuda. Sellise kohustuse tekkimist vihkavad ja jälestavad aga mitte üksnes tippjuhid, vaid ka paljud juhtivad naistöötajad.
Copyright The Financial Times Limited 2011.