EL remondib kodulaenu reegleid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodulaenu maksusoodustus hakkab järk-järgult kaduma.
Kodulaenu maksusoodustus hakkab järk-järgult kaduma. Foto: Caro/ScanPix

Euroopa Liidu regulaatorid üritavad teha tegemist kodulaenuvõtjate kuritarvitamise ja ärakasutamisega, garanteerides inimestele võimaluse laenud enne tähtaega tagasi maksta. Ühtlasi pannakse laenuandjatele kohustus hoiatada inimesi välisvaluutas võetud laenudega seonduvate ohtude eest.

ELi ametnikud on otsustanud seada paika kogu euroliitu puudutavad standardid selle kohta, kuidas kodulaenudele reklaami tohib teha.

Samuti kavatsetakse tagada laenuandjate adekvaatne reguleerimine ja järelevalve. Tuleb ka konkreetne kord, kuidas laenude vahendajad (maaklerid) bloki raames tegutseda tohivad – pärast seda, kui nad selleks vastavad volitused on saanud.

Uue seadustepaketi kohaselt – mis vajab veel liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi heakskiitu – tuleb kõikidele potentsiaalsetele laenuvõtjatele anda infoleht, kus on kirjas kõik laenu omadused ja eripärad, standardite kohaselt arvestatud intressimäär, tagasimaksete info, riskifaktorid, lepingust taganemise õigused, ja juhised selle kohta, kuidas esitada kaebusi.

Brüssel üritab tappa kaks kärbest ühe hoobiga.

Ühelt poolt tahtvat ametnikud tagada kodanikele paremat kaitset sellise vastutustundetu laenuvõtmise eest, mis leidis aset 2008. aasta finantskriisi künnisel ja tõi kaasa mõnede kogulaenupakkujate, näiteks Briti Northern Rocki ja Hollandi DSB Banki kokkuvarisemise.

Mõnedes Ida-Euroopa maades olid aga suureks probleemiks välisvaluutas võetud laenud. Nii väljastati Lätis, Rumeenias ja Eestis teatud ajal üle 90 protsendi eluasemelaenudest välisvaluutas.

Paljud laenud olid Šveitsi frankides, mis aga tekitas teravaid probleeme maksetega, kui riikide omad rahad kriisijärgselt järsult väärtust kaotasid.

Brüsseli «teine kärbes» on aga katse edendada piiriülest kodulaenude võtmist, väites, et see oleks efektiivsem ja aitaks paljudel laenuvõtjatel laenuraha odavamalt kätte saada.

Juba on õhus ka pingeid.

Mõned pangandustegelased väidavad, et üleüldisi vastutustundliku laenamise reegleid pole vaja. Nad rõhutavad, et pigem peaksid valitsused ja järelevalveorganid tegelema standardite parandamisega nendel turgudel, kus probleeme on esinenud.

Euroopa Elamuühistute Föderatsioon on korduvalt kinnitanud, et sellistes riikides nagu Prantsusmaal ja Saksamaal, kus kodanikud kodude eest suhteliselt suuri sularahasissemakseid teevad ning pikaajalisi kindla kursiga laenusid võtavad,  on probleeme olnud vähe.

ELi ametnikud aga väidavad, et nende ettepanekud toovad kaasa laenudega jännijäämiste arvu languse ning see omakorda on rahaliselt kasulik kõigile.

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles