Korb tahab keskkonnatasudest aastas 20 miljonit suunata Ida-Virumaale

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Mihhail Korb

FOTO: Elmo Riig

Riigihalduse minister Mihhail Korb soovib keskkonnatasudest laekuvatest vahenditest suunata tulevast aastast 20 miljonit eurot aastas Ida-Virumaa programmi sealse elukeskkonna parandamiseks – kokku läheks programmile 10 aasta peale 200 miljonit.

Valitsuse tegevusprogramm näeb muu hulgas ette Ida-Virumaa programmi väljatöötamist, milles täiendavate investeeringutega muudetakse Ida-Virumaa majanduskeskkond atraktiivseks investoritele ning sealne elukeskkond turvaliseks ja mitmekesiseks kohalikele elanikele.

Nende eesmärkide saavutamiseks on võtmetähtsusega just majanduskeskkonna arendamine, märkis Korb valitsuskabinetile esitatud ettepanekutes. Majanduse mitmekesistamine on oluline ka selleks, et valmistada piirkonda ette põlevkivil põhineva tööstuse tegevuse mahtude järk-järguliseks vähenemiseks.

Osa tegevusi Ida-Virumaa olukorra parandamiseks on ette nähtud Ida-Virumaa tegevuskavas aastateks 2015-2020, kuid Korbi sõnul on piirkonnale märgatava arengutõuke andmiseks vajalik täiendav sekkumine. Selleks peaks programm ministri hinnangul kehtima vähemalt 10 aastat ja selle rahastamise allikad peavad olema jätkusuutlikud ning sõltumatud iga-aastastest riigieelarve läbirääkimistest.

Seni pole Ida-Virumaa olukorra parandamiseks Korbi sõnul piisavalt investeeritud. Põlevkivisektor on küll aastatel 2011-2015 tasunud keskkonnatasudeks 305 miljonit eurot, kuid keskkonnaprogrammist on samal ajal Ida-Virumaa projektidele eraldatud üksnes 18 miljonit, millest omakorda maapõue, jäätmekäitluse ja atmosfääriõhu kaitse valdkonda vaid 6,6 miljonit eurot.

Lisaks ei saa kompensatsiooni Korbi sõnul omavalitsused, mida kaevandustegevuse mõjud puudutavad kaudselt läbi tööhõive ja tarneahelate, sealhulgas suuremad Ida-Virumaa linnad. Õhu- ja veesaastetasud ning jäätmete kõrvaldamise tasud laekuvad otse riigieelarvesse. Seni ei ole keskkonnatasusid kasutatud selleks, et leevendada kaevandustegevusest tingitud soovimatuid sotsiaal-majanduslikke mõjusid Ida-Virumaal, kus aastakümnete pikkune kaevandustegevus on mõjutanud lisaks looduskeskkonnale ka piirkonna majandusstruktuuri, elanikkonna koosseisu, inimeste loodud tehiskeskkonda.

Ida-Virumaa puhul ei piisa kaasnevate negatiivsete mõjude kompenseerimiseks tema sõnul sellest, et suunata väike osa piirkonnast kogutud keskkonnatasudest tagasi piirkonda läbi keskkonnaprogrammi. Arvestades Ida-Virumaa mahajäämust sotsiaalmajanduslike näitajate osas ning kiiresti vähenevat elanikkonda, on Korbi hinnangul igati põhjendatud suunata oluline osa põlevkivisektori poolt tasutud keskkonnatasudest tagasi piirkonda sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamiseks.

Seetõttu soovib Korb programmi rahastamiseks muuta keskkonnatasude seadust selliselt, et programmi rakendamiseks suunatakse iga-aastaselt vahendeid suurusjärgus 20 miljonit eurot seni Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) laekuvate saastetasude arvelt ning 10 aasta jooksul suunatakse piirkonnale arengutõuke andmiseks 200 miljonit eurot.

Programmi väljatöötamist ja rakendamist koordineerib riik, selle elluviimisse panustavad lisaks riigile rahaliselt ka kohalikud omavalitsused. Programm ei dubleeri ega asenda olemasolevaid toetusmeetmeid.

Programmi eelarve jaguneb majandus- ja elukeskkonna arendamise tegevuste vahel. Majanduskeskkonna arendamise tegevuste osakaal programmist on vähemalt 50 protsenti. Programmist antakse toetust ettevõtjatele, ettevõtlusorganisatsioonidele, kohalikele omavalitsustele ja piirkonna arendamisega tegelevatele ühendustele.

Tagasi üles