Riik on kulutanud 1,8 protsenti rohkem kui mullu

Eurod

FOTO: SCANPIX

Rahandusministeeriumi andmetel olid riigi kolme kuu tulud 2,04 miljardit eurot ehk 86,5 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Kuludeks ja investeeringuteks kasutati kolme kuuga 2,09 miljardit eurot ehk 1,8 protsenti rohkem kui mullu.

2017. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 9,48 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,86 miljardit eurot. Kolme kuuga on tulude eelarvest täidetud 21,5 protsenti. Möödunud aastast toodi vahendeid 2017. aastasse üle 201,8 miljoni euro ulatuses, millest 38,1 miljonit eurot moodustasid kasutamata jäänud vabariigi valitsuse reservi ja 49,8 miljonit eurot välistoetuste kaasfinantseerimise vahendid.

Kuludeks ja investeeringuteks kasutati kolme kuuga 2,09 miljardit eurot ehk 1,8 protsenti rohkem kui mullu. Vähenesid antud toetused ja finantskulud. Seevastu kasvasid tööjõu- ja majandamiskulud, muud kulud ning investeeringud.

Antud toetused vähenesid kokku 5,8 protsenti sihtfinantseeringute vähenemise tõttu. Samal ajal suurenesid pensionikindlustuse kulud 5,2 protsenti ehk 20,6 miljoni euro võrra ja peretoetused 7,3 protsenti ehk 7,2 miljoni euro võrra. Samuti on kasvanud nii puuetega inimeste ja nende hooldajate toetus kui ka õppetoetused, mõlemad 0,5 miljoni euro võrra.

Tööjõu- ja majandamiskulude kolme kuu maht oli möödunud aasta kuludest 20,9 miljoni euro võrra suurem. Tööjõukulud kasvasid 11 miljoni euro võrra ehk 6 protsenti ja seda valdavalt tippspetsialistide töötasude arvel. 2017. aasta eelarvesse planeeriti konkreetsete sihtgruppide – õpetajate, siseturvalisuse, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja kultuuritöötajate – palgakasvuks lisavahendeid kokku 46 miljoni euro ulatuses.

Majandamiskulude mahu kasv 7 protsendi ehk 9,9 miljoni euro võrra tulenes peamiselt kulude suurenemisest sotsiaalteenustele 4,4 miljoni euro võrra ja laskemoonale 5,2 miljoni euro võrra. Samuti on võrreldes eelmise aasta kolme kuuga kasvanud riigiasutuste kinnistukulud 7,6 protsenti ehk 2 miljonit eurot.

Investeeringuteks suunati kolme kuuga 88,1 miljonit eurot, sh riigiasutused investeerisid ise 71,4 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 16,7 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringute kogumaht pea kahekordistus (kasv 99,1 protsenti) võrreldes eelmise aasta kolme kuu mahuga.

Välistoetustest on kolme kuu jooksul tegevusi ellu viidud 56,3 miljoni eest. Aasta alguses on kõige suuremas mahus tegevustega alustanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning maaeluministeerium. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakendamisega on ka teiste ministeeriumide tegevuste elluviimine hoogsalt käivitunud. Mõõdetavat mõju on oodata peamiselt alates 2018. aastast.

Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas märtsi lõpu seisuga 1,11 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 683 miljonit ning stabiliseerimisreservis 405,5 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aasta märtsi lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 84,5 miljoni euro võrra. Omandireformi reservfondi vahendid kasvasid aastaga 5,2 miljonit eurot, ulatudes 21,8 miljoni euroni.

Tagasi üles