iDeal kampaania

Siim Kallas: tee hoolduse eest peaks maksma sellel sõitja

Siim Kallas

FOTO: Scanpix Sweden

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas tahab, et uute teede ehitamise ja vanade korrashoiu maksaksid kinni need, kes teid kasutavad, sest senine rahastamisviis varsti enam ei tööta.

Sel esmaspäeval võttis Euroopa Komisjon vastu Euroopa Liidu (EL) transpordistrateegia, mille peamised eesmärgid on vähendada transpordist tekkivat keskkonnasaastet ning lõimida omavahel tihedamini näiteks lennu- ja raudteeliinid.

Üks transpordistrateegias välja käidud ettepanek on muuta taristu rahastamise põhimõtteid. Milline on optimaalne rahastamismudel?

Uut taristut on seni põhiliselt ehitatud eelarverahast ja Euroopa Liidu (EL) fondidest. See allikas kuivab ühel hetkel kokku.

Tuleb leida viise, kuidas infrastruktuuri arendada nii, et see end ise rahastaks. See on nii kõikidel aladel, mitte ainult maanteetranspordis, vaid ka raudteel ja lennunduses.

Võtmeidee taga on eri transpordiliikide rahalist keskkonda kujundavate tegurite ühtlustamine. Praegu need on väga erinevad – on erinevad maksud, tasud, riigiabisüsteemid.

Kui sõidate kaubaautoga läbi Euroopa, on tõenäoline, et maksate viis erinevat läbisõidumaksu ja võite sattuda kaheksa erineva teemaksu peale. Samas näeme igal pool, et riikidel ei jätku raha teede korrashoiuks ja uut teede ehitamiseks.

Kas rahastamispõhimõtete muutus tähendab transpordi maksukoormuse kasvu?

Liigume sinnapoole, et kasutaja maksab. Mina näeks eelkõige teatud struktuurimuutust, mitte kasvu. Näiteks kütusemaksude osatähtsus kindlasti väheneb, sest nafta kallineb ning alternatiivkütuste kasutajad ei maksa nii suuri makse.

Mis võiks kütuseaktsiisi tulu asendada?

Taristu kasutamise tasu. Vaadake, missugune on Prantsusmaa tasuliste kiirteede kvaliteet, keegi ei suuda paremat pakkuda. Nii et see mudel töötab.

Kas siis kõigil teedel sõitmine võiks olla maksustatud?

Teoorias, kui teid kasutada, siis peaks, jah, selle eest maksma. See on tulevik, mille poole liigutakse. Aga see on ikkagi liikmesriikide otsustada.

Transpordistrateegias on kirjas, et infrastruktuuri kasutajad peaks maksma ka tekitatud keskkonnareostuse ning müra eest. Kas see kõik kajastuks infrastruktuuri kasutamise tasus või eraldi tasudes?

Aitab ühest tasust. Ja see peaks olema kõrgem seal, kus on rohkem ummikuid.

Strateegias on püstitatud eesmärk, et 2050. aastaks võiks üle 300-kilomeetrise teekonna puhul olla rongireisijate hulk suurem autosõitjate arvust. Kuidas seda saavutada?

Võti on raudtee kui süsteemi arendamises. Praegu on raudtee Euroopas väga rahvuspoliitiliselt killustatud. Lennunduses on üleeuroopalised ettevõtted, aga üleeuroopalist raudteekompaniid pole. Vägisi ei hakka keegi kaupu ja inimesi raudteele suunama, see peab tulema raudtee konkurentsivõime paranemisest.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles