/nginx/o/2016/11/14/6072321t1h4046.jpg)
Eesti Panga hinnangul valitseb Eestis jätkuvalt töökäte puudus, mis väljendub tööhõive kasvus rekordtasemele ja tööpuuduse languses.
Eesti Pank: Eestis valitseb jätkuvalt töökäte puudus (3)
15. mai 2017, 17:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Töötuse madal tase ja vabade töökohtade arvu kasv majanduses viitab sellele, et jätkuvalt valitseb tööturul töökäte puudus. Mõningal määral leevendab seda rändesaldo, mis on teist aastat järjest positiivne – inimesi tuleb Eestisse rohkem, kui siit ära läheb,» ütles Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar pressiteate vahendusel.
Teiste põhjuste seas kahanes ka haiguse või vigastuse tõttu tööturul mitteaktiivsete inimeste arv nii 2016. aasta jooksul kui ka selle aasta alguses, märkis Soosaar. «Tõenäoliselt on selle taga käivituv töövõimereform, mis seab osalise töövõimega inimestele toetuse saamise tingimuseks tööturul osalemise.»
Sarnaselt tööjõu-uuringule, millel esmaspäeval avaldatud statistika põhineb, näitavad ka töötukassa andmed töövõimereformi mõjul tööturule tulnud inimeste arvu kasvu. Aprilli lõpu seisuga oli töötukassas arvel 8166 vähenenud töövõimega inimest – ligikaudu kaks korda enam kui aasta eest. 2017. aastal lisandus vähenenud töövõimega töötuid kuus ligikaudu 1500, samas lahkus registrist keskmiselt 900 vähenenud töövõimega inimest, kellest veidi enam kui pooled leidsid rakendust. Töövõimereformi rakendumine mõjutab tööturgu ka edaspidi.
Tööjõu tootlikkus aasta alguses kasvas, kuigi ettevõtted pidid tootmise laiendamiseks töötajaid juurde värbama, rääkis Soosaar. «Sellele viitavad praeguseks avaldatud tööstustoodangu ja ekspordi andmed, mis näitasid 2017. aasta alguses hoogsat kasvu. Eesti majanduse edasiseks kasvuks ja konkurentsivõime püsimiseks on tööjõu tootlikkuse kasv väga oluline, sest töötajate arvu suurendamiseks on võimalused napid.»
Tootlikkuse kasvatamine eeldab ettevõtjatelt investeeringuid inimkapitali ja riigilt sellist poliitikat, mis soosib töötajate liikumist tootlikumatele töökohtadele, ütles Soosaar. «Töötukassa uued, töökohta omavatele inimestele suunatud meetmed ja plaan kaotada teatud summa ulatuses kaugemalt tulnud töötajate majutamise erisoodustusmaks ongi sammud selles suunas.»
Käesoleva aasta esimeses kvartalis suurenes Eesti tööjõu-uuringu järgi tööga hõivatute arv aasta varasemaga võrreldes 2,7 protsenti. Tööga hõivatute osakaal tööealiste inimeste hulgas oli 66,3 protsenti, mis on viimaste kümnendite kõrgeim tase, kui arvestada hooajaliste teguritega.
Töötuse määr oli statistikaameti andmetel 5,6 protsenti, mis on eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 1 protsendipunkt madalam.