Mis asi on Hiina ambitsioonikas Siiditee projekt ja kas sellel on tulevikku?

Töölised Lianyungangi sadamas

FOTO: CHINA STRINGER NETWORK/REUTERS

Pühapäeval avas Hiina president Xi Jinping Pekingis rahvusvahelise foorumi «Üks vöö, üks tee», mis on osa ambitsioonikast Siiditee taaselustamise projektist, mille Xi käivitas 2013. aastal.

Veel tänagi kestvat tähtsat kohtumist külastavad riigipead 29 riigist, nende hulgas Venemaa president Vladimir Putin ja Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoğan. Kohal on ka näiteks Põhja-Korea ja USA delegatsioonid, kuid mitte nende juhid. Euroopa riikide esindajaid kohtumisel õieti ei olegi. Mis on aga nii tähtsa kohtumise taga? Vastus peitub Hiina soovis taastada oma aastasadade tagune kaubanduslik hiilgus. 

Kaubandustaristu projekt «Üks vöö, üks tee» algatati 2013. aastal ja selle eesmärk on investeerida miljardeid dollareid kunagiste Siiditee riikide kaubandustaristusse, kirjutab The Economist. Ambitsioon taolise ettevõtmise taga on üüratu, sest Hiina kulutab umbes 150 miljardit dollarit aastas, 68 riigis, kes on plaanile alla kirjutanud. Megaplaan on toonud Pekingis toimuvale foorumile kõige suurema arvu välisriikide esindajaid pärast 2008. aasta olümpiamänge.

«Üks vöö, üks tee» on osa Xi Jinpingi plaanist taastada oma kodumaa ajalooline hiilgus ning muuta Hiina globaalseks supervõimuks. President on väljendanud seda soovi ka varem, seda näiteks jaanuaris toimunud Maailma Majandusfoorumil Davoses, kus ta pidas kõne protektsionismi vastu. 2014. aastal teatas välisminister Wang Yi, et uue Siiditee loomine on Hiina kõige olulisem välispoliitiline eesmärk. Projektiga taotletakse Euraasia muutmist Hiina poolt domineeritud globaalseks kaubandustsooniks, mis konkureeriks transatlantilise kaubandustsooniga.

Investeeringutega infrastruktuuri loodab Xi leida tulusama kodu Hiina suurele välisvaluuta reservile, mis on hetkel paigutatud madala intressimääraga USA võlakirjade alla. Samuti loodab ta luua uusi turge sellistele Hiina firmadele, mis tegelevad näiteks kiirraudteega ja firmadele, mis tegelevad Hiina hiiglaslike tsemendi- ja metallivarude ekspordiga. Plaanitud ideed on muidugi tekitanud ka küsimusi, skeptilisust ja isegi huvide konflikte. Mitmed olulised Hiina institutsioonid, näiteks kaubandusministeerium ja välisministeerium, on sattunud seoses projektiga huvide konflikti. Võimukoridorides küsitakse, et kas Kesk-Aasiasse on ikka mõistlikum investeerida kui USA võlakirjadesse? 

Hiinlastel on juba praegu tekkinud probleeme vaestes ja ebastabiilsetes Kesk-Aasia riikides kasumlike projektide leidmisega, mis on viinud hiina ärimeeste seas uue slängitermini tekkimiseni: «Üks tee, üks tupik». Samuti on hakanud mõned projektis osalevad riigid oma osalust ümber mõtlema. Sri Lanka ja Myanmari demokraatlikult valitud valitsused tahavad näiteks nende diktaatoritest eelkäijate otsused uuesti üle vaadata ja mõelda, mis edasi saab. 

Suurejoonelise foorumi tähistamise varjus üritab Xi tõenäoliselt ohjeldada riskantse ja ambitsioonika projekti vastu tekkinud opositsiooni. See võib selgitada ka miks paljud Euroopa juhid otsustasid kohtumiselt eemale jääda. Hoolimata skeptilisusest ja opositsioonist ei saa projekti kindlasti aga maha kanda. Uus Siiditee võiks õnnestumise korral pakkuda lahendusi paljudele Hiina majanduslikele probleemidele ning president Xi on otsustanud sellega edasi minna, maksku mis maksab.

Tagasi üles