Jalatsivabrikut vaevab krooniline tööjõupuudus
30. märts 2011, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jalatsitootmisettevõtet AS Samelin on selle müügijuhi Urmas Kaddarpiku sõnul pikalt vaevanud tööjõu nappus.
«Kogu kriisi aja jooksul meid kummitas ja kummitab ka praegu tööjõu puudus,» märkis Kaddarpik. Põhiliselt on puudu jalatsipealsete õmblejatest.
Palka maksab Samelin õmblejatele tükitöö alusel. Keskmine õmbleja teenib Kaddarpiku sõnul kuus 6500-7000 krooni, kuid hea õmbleja töötasu võib ulatuda ka 12 000 kroonini (ligi 770 euroni).
«Väga paljudele lihtsalt ei sobigi selline töö,» rääkis Kaddarpik tööjõu nappuse põhjustest. «Õmblejatöö on küllaltki monotoonne.»
Teine Eesti jalatsitootja AS Reester samas kroonilist tööjõupuudust ei tunne. «On tööjõupuudus, aga see pole paaniline. Pigem on tegu tööjõu liikumisega. Kui [töötajat] otsida, siis leiab,» lausus Reesteri müügijuht Rein Kirss. «Oleme saanud tagasi ka oma vana kaadrit, kelle varem olime sunnitud koondama.»
Üks põhjus, miks Samelin töötajaid ei leia, on ilmselt selle võlaprobleemid. Ettevõttel on ligi 190 000 euro suurune maksuvõlg. «Ei saa öelda, et meil läheb hästi,» tõdes Kaddarpik. «On probleeme ja neid tuleb lahendada.»
Siiski on mullu kahjumis olnud Samelinil tänavu hakanud paremini minema ning firma on viimastel kuudel palganud juurde 25-30 inimest. Nüüd on töötajate arv umbes 180.
Ka ligi 110 töötajaga Reesteril läheb märksa paremini kui mõne aja eest. «Tänu ekspordile on meie tootmine tõesti väga palju kasvanud võrreldes masuajaga,» ütles Kirss. «Arvan, et neil Eesti jalatsifirmadel, kel on sidemeid välispartneritega, on küll tööd raudselt.»
«Mis siseturgu puutub, siin on teised lood,» lisas ta. «Nõudlus seal taastub vaevaliselt, kohati kipub müük isegi 2010. aastale alla jääma.»