Miljarditehase eestvedajad soovivad ühiskonnaga faktipõhist diskussiooni (2)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miljarditehase ühes rajajad Aadu Polli ja Margus Kohava oma plaane tutvustaval pressikonverentsil tänavu jaanuaris.
Miljarditehase ühes rajajad Aadu Polli ja Margus Kohava oma plaane tutvustaval pressikonverentsil tänavu jaanuaris. Foto: Erik Prozes

Eestisse planeeritava suure puidurafineerimistehase eestvedajad Margus Kohava ja Aadu Polli tahavad enda sõnul pidada sisukaid ja faktipõhiseid arutelusid tehase Eestisse rajamise võimalikkuse üle.

Kohava ja Polli soovivad terve uuringu- ja analüüsietapi jooksul pidada sisukaid ja argumenteeritud, faktipõhiseid arutelusid tehase Eestisse rajamise võimalikkuse üle. Nende sõnul saab tehase Eestisse rajada vaid pärast põhjalikku ning läbipaistvat planeeringu- ja keskkonnaloa taotlemise protsessi ning ainult juhul, kui tehase keskkonnamõjud on aktsepteeritavad.

«Pikalt Eesti metsanduses tegutsenud ettevõtjatena on meil valus vaadata, kuidas Eesti olulisimat rikkust – metsa – odavalt ja väärindamata välja veetakse, selle asemel et puidust ise midagi väärtuslikku luua,» märkisid Kohava ja Polli. «Eesti ühiskonnast ja majandusest hoolivate ettevõtjatena näeme, et tehase rajamine on kestlik, tulevikku vaatav, majanduslikult mõistlik ja väärtust loov kõigile eestimaalastele.»

Kohava ja Polli jagavad enda sõnul seisukohta, et mets on rahvuslik rikkus, et selle potentsiaali tuleb senisest nutikamalt kasutada ning et Eesti metsad peavad olema järeltulevate inimpõlvede jaoks säästvalt majandatud. Ühtlasi kinnitasid Polli ja Kohava, et tehase idee algatanud investorite grupp on väga huvitatud Eesti metsade kestlikust majandamisest.

«Metsanduse arengukava teemalisest mõttevahetustest on jäänud kõlama, et töösturid tahavad metsad lagedaks raiuda. See ei vasta tõele. Rõhutame, et planeeritava tehase toormevajadus ei suurenda raiemahtu ega survesta olemasolevaid mahte. Ettevõtmise investeeringu tasuvusaeg on väga pikk ja me soovime, et meie metsad oleksid elujõulised ning nende kolm rolli – kultuuriline, keskkondlik ja majanduslik – võrdselt arvestatud väga pikas ajaperspektiivis,» märkisid Kohava ja Polli.

Nad rõhutasid, et Eestisse saab Euroopa unikaalseimat ja moodsamat puidurafineerimistehast õnnestunult vaid siis, kui tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastavad tänapäevastele keskkonnanõuetele, parimale võimalikule tehnikale ning Eesti ühiskonna vajadustele.

Eestisse puidurafineerimistehase rajamise uuringu- ja analüüsietapi järgmiseks sammuks on asukoha planeerimine käsikäes keskkonnamõju hindamisega.

Valitsus algatas tehase riikliku eriplaneeringu protsessi neljapäeval. Kuni kahe ja poole aasta pikkuse uuringu- ja analüüsiprotsessi jooksul tehakse mõju-uuringud tooraine kättesaadavuse, transpordi ja erinevate keskkonnamõjude osas. Juba on valmis tehase sotsiaal-majanduslike mõjude uuring.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles