Eesti eksport kasvas märtsis 15 protsenti

Adele Johanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaubavahetus
Kaubavahetus Foto: Mailis Ollino / Pärnu Postimees

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta märtsiga 15 protsenti ning import 12 protsenti, teatab statistikaamet. 

Selle aasta esimeses kvartalis kasvas eksport võrreldes 2016. aasta sama perioodiga 12 protsenti ja import 17 protsenti.

2017. aasta märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 138 miljonit eurot (2016. aasta märtsis 153 miljonit eurot).

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid märtsis Soome (16 protsenti Eesti koguekspordist), Rootsi (14 protsenti) ja Läti (8 protsenti).

Eksport kasvas enim Hollandisse (30 miljonit eurot), Soome (28 miljonit eurot) ja USA-sse (16 miljonit eurot). Hollandisse ja USA-sse suurenes peamiselt  mineraalsete toodete ning Soome elektrienergia ja elektriseadmete väljavedu. Eksport kahanes enim Rootsi.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (62 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (26 miljonit eurot), metalli ja metalltoodete (20 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (17 miljonit eurot) eksport. Vähenes elektriseadmete (21 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas märtsis 74 protsenti kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes märtsis 17 protsenti, samas re-eksport kasvas 11 protsenti võrra.

Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, elektrienergia), puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal, puidugraanulid) ning metalli ja metalltoodete (sh metallkonstruktsioonid, metallijäätmed) väljaveo suurenemine.

2017. aasta märtsis imporditi kõige enam kaupu Soomest (14 protsenti Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12 protsenti), Rootsist (9 protsenti) ja Lätist (9 protsneti). Kõige rohkem kasvas import Rootsist (29 miljonit eurot), Venemaalt (25 miljonit eurot) ja Saksamaalt (22 miljonit eurot). Enim kahanes import Ungarist.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mehaanilisi masinaid ning transpordivahendeid. Enim kasvas keemiatööstuse tooraine ja toodete (sh lämmastikväetised) ja kahanes elektriseadmete sissevedu.

2017. aasta märtsis langes väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 5 protsenti ja impordi mahuindeks kasvas võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 13 protsenti.

Käesoleva aasta I kvartalis eksporditi kaupu 3,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi 3,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli I kvartalis 647 miljonit eurot (2016. aasta I kvartalis 448 miljonit eurot).

2017. aasta I kvartali ekspordi suurt kasvu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga toetas mineraalsete toodete (136 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (57 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (57 miljonit eurot) väljaveo suurenemine, mis omakorda kompenseerisid ka elektriseadmete suure ekspordi languse (68 miljonit eurot). Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Hollandisse, Soome, Saksamaale ja Hiina. Samas on eksport vähenenud enim Rootsi.

I kvartali impordi kasvu mõjutasid oluliselt transpordivahendite (291 miljonit eurot), mineraalsete toodete (92 miljonit eurot) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete (51 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Oluliselt vähenes elektriseadmete (58 miljonit eurot) sissevedu. Riikide arvestuses kasvas I kvartalis import võrreldes 2016. I kvartaliga enim Soomest, Venemaalt ja Leedust. Import vähenes enim Ungarist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles