Kadri Simson majandusspidomeetrist: tegus valitsus tekitabki suuremat vastandumist

FOTO: Panther Media/Scanpix

Ligi tuhandest küsitletud ettevõtjast hindas valitsuse viimaste kuude tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks 49 protsenti, mis on taoliste küsitluste läbi aegade hävitavaim hinnang. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles  näitajaid kommenteerides, et on loomulik, et tegus valitsus tekitab varasema seisaku kõrval suuremat polariseerumist.

Hinnang valitsuse tegevusele on negatiivsemaks muutunud kõikides valdkondades. Veel kolm kuud tagasi oli nii negatiivselt häälestatud ettevõtjaid 38 protsenti vastanutest, teatas Eesti Tööandjate Keskliit.

Liidu analüütiku Raul Aroni sõnul on samas turu olukord ja ärilised võimalused ettevõtjate arvates aina paranemas ning nende hinnang üleüldisele majandusolukorrale paranes koguni kolmandiku võrra. «Ilma valitsuse tegevuse mõjuta oleks majandusspidomeetri näit jõudnud 85 kilomeetrini tunnis, mis on juba väga lähedal heale. Nüüd tõusis kiirus vaid ühe ühiku võrra – 79 km/h. Piltlikult öeldes tahaksid ettevõtjad majanduse kiirteel tublisti gaasi juurde anda, ent tee muutub paraku üha augulisemaks,» kommenteeris Aron.

«Tööandjate majandusspidomeeter on viimastel kuudel näidanud vaikset tõusu ning seesugune trend on ainult tervitatav. Ei ole mingi saladus, et mullu novembri lõpus tööle asunud valitsuskoalitsioon on alustanud toimekalt ning see võib tekitada ettevõtjates veidi ebakindlust ning teadmatust. Kuid nagu spidomeetrist näha, pole muretsemiseks põhjust. Näitajad kasvavad, seega võib olukorra kokku võtta sõnadega parem lootusrikas selgusetus kui senine selge lootusetus. Valitsuse eesmärgiks on paigal seisnud majanduse elavdamine ning olen veendunud, et seatud eesmärgi saavutamine toob kaasa positiivsema tagasiside ka ettevõtjatelt,» märkis Simson.

«Auke on vähemalt kuus ja nende nimeks on maksutõusud: panditulumaks, uus pakendiaktsiis, maagaasi aktsiisitõus, teedemaks veokitele, magustatud jookide maks ja krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks on valitsuses või riigikogus hetkel käsitusel olevad ja ettevõtjate konkurentsivõime pihta löövad muudatused. Ettevõtjad leiavad, et valitsus on asunud jõuliselt lammutama lihtsat ja läbipaistvat maksusüsteemi ning sõbralikku ettevõtluskeskkonda, mis on olnud Eesti trumbid,» tõdes Aron.

Aroni sõnul oleks majanduskasvu kiirenemiseks ja pikaajalise positsiooni parandamiseks ettevõtjatel vaja rohkem investeerida ja arendada, kuid selleks on praegu liiga palju ebakindlust. Ettevõtjaid, kes plaanivad lähiajal investeeringuid teadus- ja arendustegevusse suurendada, on vähim, mis majandusspidomeetri ajaloo jooksul nähtud – esimest korda langes see alla viiendiku vastanutest.

Simsoni sõnul leiab valitsuse tegevuskavast mitmeid otsuseid, mis on mõeldud ettevõtjate olukorra parandamiseks, pidades silmas näiteks majutusasutuste käibemaksumäära tõstmise tühistamist, diiselkütuse aktsiisitõusu tuleval aastal ära jätmist ning ka niinimetatud küpsete ettevõtete dividendide maksumäära langetamist.

«Lisaks on valitsuses arutluse all erisused energiamahukatele tootmistele ning alustavatele ettevõtetele. Tegemist on ettevõtlust soosivate sammudega. Kui üks Eesti tuntud ettevõtja nimetas valitsuse kõige kulukamat sammu, keskmist ja madalat palka teenivatele inimestele esimese 500 euro muutmist maksuvabaks, helikopterilt raha külvamiseks, siis samas on palju ettevõtjaid, kes on seda kiitnud kui esimest reaalset sammu palgavaesuse vähendamiseks. Lisaks aitab see kasvatada sisetarbimist,» tõi majandusminister Simson välja.

«Olen veendunud, et nii tööandjate majandusspidomeetri tulemused kui ka Eesti üldised majandusnäitajad on kasvuteel ning selle taga on selge roll valitsuse tegevusel, mille heaks näiteks on täiendavad taristuinvesteeringud 135 miljoni euro ulatuses, mis minu hinnangul parandab selgelt meie majandust ja aitab kaasa ettevõtluse elavdamisele. Valitsus peab ettevõtjaid enda sammudest varasemast enam informeerima ja siis on võimalik asendada teadmatusest tekkinud rahulolematus ka positiivsemate hinnangutega,» lõpetas Kadri Simson.

Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Kiirust alates 90 km/h võib spidomeetri järgi pidada heaks, üle 120 oleks juba arutu kihutamine. Majandusspidomeeter põhineb ligi tuhande ettevõtja vastustele. Küsitluse viib läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitluse läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Tagasi üles