Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Millist eriala tasub praegu õppima minna?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Lääne-Tallinna keskhaigla hooldusravikliinik. | FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Kui tahad tulevikus kindlasti tööd saada, õpi mõnda tehnoloogiaala või inimeste hooldamist ning väldi raamatupidamist.

Peagi seisavad tuhanded gümnaasiumilõpetajad valiku ees, mida õppima minna.  «Tulevikus teeme kindlasti targemat tööd, rutiinsemad tegevused võtab üle tehnoloogia,» ütles sihtasutuse Kutsekoda juhatuse liige, OSKA arendusjuht Tiia Randma.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna peaanalüütiku Mario Lambingu sõnul mõjutavad Eesti tööturgu aina rohkem demograafilised muutused ning globaalsete turgudega seotud arengud. «Ühiskonna vananemine suurendab nõudlust tervisetoodete ja -teenuste järele, globaliseerumine eeldab peale keeleoskuse teiste maade kultuuride tundmist, rohkem kasutatakse paindlikke töövorme, näiteks projektipõhine töö,» rääkis ta.

Tööandjate Keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul on rusikareegel see, et tehnilised ja reaalalad on alati hinnas. «Ehk et kui koolilõpetajale tundub, et tahaks töötada lastega ja õppida näiteks õpetajaks, soovitan mina õppida kõigepealt bakalaureuseastmes mingi konkreetne eriala ja võtta õpetajakoolitus juurde magistriastmes,» rääkis Tamsar.

Kutsekojal on valminud tööjõuvajaduse uuringud arvestusalal, info- ja kommunikatsioonitehnoloogias, metsanduses ja puidutööstuses, metalli- ja masinatööstuses, sotsiaaltöös, tervishoius, keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstuses ning energeetikas ja kaevandamises.

See, et on vaja rohkem programmeerijaid, ei üllata enam kedagi. Kuid tööjõupuudus kummitab ka näiteks keemiatööstust, kus kõigis sektorites on puudu inseneridest. Kuivõrd tippinseneride keskmine vanus on enamikus ettevõtetes üle 55 aasta, siis on kutsekoja raporti järgi vaja lahendused leida lähima viie aasta jooksul. Prognooside järgi vajab valdkond aastas 115 uut töötajat, kellest 30 on spetsialistid ja 85 oskustöötajad.

«Nende valdkondade põhjal võib välja tuua, et tulevikus on aina enam vaja töötajaid, kes oskavad nutikaid masinaid ja süsteeme arendada, töös hoida ning hooldada. Näiteks tagavad töö paljud insenerierialad ja teised tehnoloogilist taipu nõudvad ametid,» sõnas Randma.

TTÜ õppeprorektor akadeemik Jakob Kübarsepp ütles, et kuna tööturg muutub kiiresti, tuleks kitsale erialasele spetsialiseerumisele eelistada laiemat ettevalmistust andvaid  interdistsiplinaarseid eralasid. «Erialaoskuste kõrval, mis muutuvad ajas, tuleb üliõpilastel omandada erialaüleseid pädevusi: probleemilahendusoskusi, juhtimisoskusi, analüüsioskusi,» kirjeldas Kübarsepp.

Rohkem hooldajaid ja õdesid

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosis aastani 2024 tuuakse välja, et seoses ühiskonna vananemisega on vaja rohkem töökäsi tervishoius ning sotsiaaltöös. Kui 2014. aastal töötas selles valdkonnas 9805 inimest, siis 2021. aastaks on ka kutsekoja OSKA raporti järgi selles sektoris tööd pakkuda 10 805 inimesele. Kõige enam on tulevikus juurde vaja nõustajaid, hooldustöötajaid ja isiklikke abistajaid, tugiisikuid ning tegevusjuhendajaid.

Tervisevaldkonnas on kõige suurem puudus õdedest, aastaks 2025 jääb kutsekoja raporti järgi puudu 311 õde, selle eriala lõpetajate hulk peaks kasvama 35 inimese võrra aastas. Ka farmatseutide arv peaks aastail 2017–2025 viiendiku võrra kasvama, seega võiks haridussüsteem kasvu- ja asendusvajaduse katmiseks pakkuda 330 lisafarmatseuti. Ämmaemandaid ja füsioterapeute koolitatakse praegu liiga palju.

Presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul on ainuke oskus, mida inimesel läheb kindlasti vaja, oskus õppida ja muutuda, sest muutumise eest ei ole kaitstud ükski amet. Näiteks suudavad masinad praegu ära teha ka väga kogenud arsti töö ning analüüsida testide tulemusi või kompuutertomograafi pilti.

Robot võib asendada ka näiteks müügimeest. Pärnu finantskonverentsil esinedes tutvustas Tallinn Hotelsi tegevjuht, Savoy Boutique’i ja Hotell Palace’i juht Ain Käpp, kuidas neil teeb hinnapakkumisi ja müügiotsuseid tehisintellekt.

Tiia Randma sõnul lähevad peale erialaste oskustega inimeste tulevikus aina enam hinda ka need töötajad, kellel on olemas oma valdkonnaga seotud IT-oskused ning üldoskused: nt probleemilahendamise oskus, suhtlemis-, koostöö-, juhtimisoskused, meeskonnatöö tegemise oskus ja tervikpildi nägemise oskus.

Peamine tööjõuvajaduse kujundaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul asendusvajadus ehk on vaja töötajaid pensionile minejate asemele. Vaja on loodus- ja tehnikateaduste spetsialiste, mootorsõidukite juhte, äri- ja haldusala spetsialiste, metalli- ja masinatööstuse oskustöötajaid, tervishoiu spetsialiste,  pedagoogika tippspetsialiste, ehitustöölisi.

Kutsekool on üks võimalus

Puidu- ja mööblitööstuse toodangust läheb ekspordiks üle 60 protsendi, samas on sektoris peaaegu pool töötajatest ilma erialase ettevalmistuseta. Tamsar rõhutas, et tegelikult ei pea ilmtingimata ülikooli minema. «Eestis on väga häid kutsekoole, kus on võimalik omandada praktiline ja väga tasuv amet ning oskusspetsialistidest on väga suur puudus,» selgitas ta, lisades, et kutsekooli minek ei pane veel kellelegi kõrgkooli uksi kinni. «Nii et tasub laiemalt ringi vaadata,» märkis ta.

Ka läheb tema sõnul praegu märksa olulisemaks võime ennast pidevalt täiendada. «Näiteks ei tähenda tööstus tänapäeval enam musta ja tuima tööd kusagil liini taga, kus tuleb igasse kilukarpi käsitsi üks loorberileht pista,» selgitas ta. «Üha enam on kõik automatiseeritud, mis seab töötajatele hoopis teised nõuded: nad peavad suutma masinaid ja protsesse mõista, seadistada, juhtida, uute masinate käsitsemist selgeks õppida.» Ta lisas, et selliste oskustega inimestest on suur puudus nii praegu kui ka tulevikus.

Ametnikke vähem vaja

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi prognoosi järgi on Eestis aastaks 2024 oodata hõive vähenemist põllumajanduses, rõivatootmises ja jaekaubanduses. Lisaks kaob töökohti avalikus sektoris ning seoses õpilaste arvu vähenemisega ka hariduses. Kutsekoja ülevaatest selgub, et praegu koolitatakse kutsehariduses liiga palju raamatupidajaid ning neid töökohti jääb igal aastal 150–250 võrra vähemaks.

«Tegelikult ei oska me ennustada, millised ametid kaovad – muutused toimuvad väga kiiresti. Veel viis aastat tagasi olid iseteeninduskassad peaaegu et ulme, nüüd aga seadustab Eesti isesõitvad autod,» ütles Tamsar.

Mis juhtub töökohtadega lähiaastail

-Euroopa parlamendi raporti «The future of work in the EU» järgi on 2025. aastaks iganenud 50 protsenti praegustest töökohtadest. OECD 2016. aasta analüüs on küll optimistlikum ja väidab, et automatiseerimise tõttu kaob üheksa protsenti töökohtadest organisatsiooni liikmesriikides, Eestis ja Lõuna-Koreas aga ainult kuus protsenti.

-Aastaks 2020 vajab Eesti tööturg juurde aastas keskmiselt 1,5 korda rohkem IT-oskustega spetsialiste ja mitte ainult erialasesse sektorisse, vaid kogu majandusse. Seega tuleb kutsekoja hinnangul IKT-valdkonnas suurendada tasemeõppe lõpetajate arvu. See ei tähenda, et IT-spetsialiste peaks hakkama rohkem koolitama, vaid need, kes on seda õppima läinud, peaksid kooliharidusega jõudma ka võiduka lõpuni, sest sisseastujaid on peaaegu tuhande võrra rohkem kui lõpetajaid. IKT-spetsialiste on ekspertide hinnangul aastas juurde vaja umbes 1580.

-Puidusektoris töötas 2013. aastal 21 00 inimest, 2020. aastaks peaks hõivatute arv kutsekoja analüüsi järgi 12 000 inimese võrra kasvama. Kõige rohkem on koolilõpetajate seas puudu liinioperaatoreid (115 inimest aastas), tootmisjuhte ja puitkonstruktsioonide püstitajaid (45 inimest aastas).

-Üks sektor, kus tööjõuvajadus peaks Eestis 2021. aastaks pigem langema, on metalli- ja masinatööstus. Senisest vähem on tulevikus vaja meistreid ja töödejuhatajaid, lukkseppi ja viimistlejaid.

Tagasi üles