Hiina on saamas maailma suurimast reostajast suurimaks rohelise energia toetajaks

Aerofoto päikesepaneelide väljast Chunzhous, Hiinas.

FOTO: STR/AFP

Tänu plahvatuslikule majanduskasvule on Hiinast saanud viimaste aastakümnetega vaieldamatu maailma supervõim. Hetkel on riik maailma suurim energiatarbija, suurim õli importija ja paraku ka suurim süsinikdioksiidi eritaja, kirjutab Business Insider. Energianäljane riik ehitab uue söeenergia jaama iga nädal ja tarbib üle poole maailma söest. Kokku tarbib Hiina umbes veerand maailma energiast. 

1970-ndatel välisinvesteeringutele rakendatud «avatud uste» poliitika viis tohutu energiatarbimise kasvuni, mis tõstis 1978. aasta 232 kilovatt-tundi tarbimise tänapäevase 6000 teravatt-tundi tarbimiseni (see on 6 000 000 000 000 kilovatt-tundi). Nõudlusega sammu pidamiseks vajas Hiina tohututes kogustes sütt. 

Kommunistliku riigi energiapoliitika on aga muutumas. Kui 1980-ndatel moodustas söeenergia 75% Hiina energia tootmisest, siis aastaks 2016 oli see langenud 62% peale, mis on kõige madalam protsent Rahvavabariigi ajaloos pärast selle asutamist 1949. Nimelt on hakanud Peking (erinevalt Trumpi USAst) tõsiselt võitlema reostuse ja kliimamuutusega. 

Jalgratturid Pekingis 14. veebruaril 2017. aastal.

FOTO: JASON LEE, REUTERS

Üheks tööriistaks selle saavutamisel on olnud 2006. aastal asutatud programm nimega Top-1,000 Enterprises Energy-Saving ProgrammeProgrammi eesmärgiks oli vähendada tuhande kõige rohkem energiat neelava ettevõtte tarbimist ning andmed näitavad, et programm töötas ja energiatarbimine GDP kohta vähenes. Valitsus on piiranud ka majanduskasvu kiirust, seades järgmises viisaastaku plaanis (2016-2020) madalama aastase GDP kasvu määra, mis on varasema 9-10% asemel 6,5%. Aeglasem majanduskasv ja piirangud suurimatele energiatarbijatele on piiranud söetööstust.

2000-ndate keskel muutus saasteprobleem nii suureks, et seda ei saanud enam ignoreerida. Keskvalitsus kuulutas välja «sõja saastamise vastu», kuid võimud kohalikul tasandil ei tahtnud sellega kaasa minna. Eelmise aasta aegade suurim sudu viis aga üleriikliku häireolukorra kuulutamiseni, mille käigus suleti koolid ja paluti inimestel kodudest mitte väljuda. Valitsus ei võtnud enam vange sõjas saastamise vastu. 

Sudu Jinani linnas, Shandongi provintsis 2016. aasta detsembris

FOTO: CHINA STRINGER NETWORK, REUTERS

2016. aasta septembris peatati vähemalt 103 ehitusel oleva söeenergia elektrijaama rajamine, mis oleks võinud toota 120 gigavatt-tunni jagu energiat. Selle aasta märtsis teatatas valitsusjuht Li Keqiang 50 gigavatt-tunni jagu söeenergia peatamisest. Sisuliselt on Hiina peatanud söeenergia tootmist skaalal, mis on võrreldav Suurbritanna ja Hispaania söeenergia kogutoodanguga. Hiina üks söeenergia jaam nädalas ajastu on saamas läbi. 

Peking on pikalt seisnud vastu kliimamuutusega võitlemisele, kuid ka see suhtumine hakkas muutuma pärast 2015. aasta ÜRO konverentsi Pariisis. Olgugi, et Hiina söe tootmine võib lähiaastatel veel natukene kasvada, siis plaanitud investeeringud päikese-, tuule- ja tuumaenergiasse suurendavad rohelise energia sektori kasvu palju suuremal määral. Juba praegu on Hiinast saanud maailma suurim rohelisse energiasse investeerija, moodustades 17% taastuvenergiasektori investeeringutest.

Greenpeace'i andmetel paigaldas Hiina 2015. aastal rohkem kui ühe tuuleturbiini tunnis. Lisaks sellele kattis Hiina iga tund ühe jalgpalliväljaku suuruse ala päikesepaneelidega. Nimelt loodetakse, et aastaks 2030 väheneb süsinikdioksiidi eritamine võrreldes 2010. aasta tasemega 54%.

Küngastele paigaldatud päikesepaneelid Chuzhou külas, Hiinas

FOTO: STR/AFP

Tegu väga heade uudistega, sest ilma Hiinata oleks globaalse kliimamuutuse vähendamine võimatu. Samas on Hiinal veel siiski reostamise vähendamises väga pikk tee minna, seda eriti võrreldes paljude teiste arenenud riikidega. Suurbritannia suutis hiljuti näiteks veeta terve päeva ilma söeenergiat kasutamata. 

Ühtlasi tasub ka silmas pidada, et Hiina energiapoliitika, nagu ka paljud muud sealsed riigiga seotud asjad, on tugevalt mõjutatud sisemistest poliitilistest vooludest ja on palju keerulisemad kui esmapilgul paistavad.  

Tuulepark Gansu provintsis, Hiinas

FOTO: Carlos Barria

Tagasi üles