Miljarditehase eestvedajad: sarnaseid tehaseid rajatakse ka palju väiksemate jõgede kaldale (1)

Adele Johanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Margus Kohava ja Aadu Polli 
Est-For Invest OÜ-st tutvustasid jaanuaris pressikonverentsil plaani rajada Eestisse suur puidurafineerimistehas ning investeerida seeläbi Eestisse 1 miljard eurot. Paremalt: Aadu Polli ja Margus Kohava.
Margus Kohava ja Aadu Polli Est-For Invest OÜ-st tutvustasid jaanuaris pressikonverentsil plaani rajada Eestisse suur puidurafineerimistehas ning investeerida seeläbi Eestisse 1 miljard eurot. Paremalt: Aadu Polli ja Margus Kohava. Foto: Erik Prozes

Tehase rajamise eestvedajad Margus Kohava ja Aadu Polli andsid Tartu Ülikoolis esinedes ülevaate puidurafineerimistehase rajamise uuringu- ja analüüsietapi järgmistest tegevustest, nimetades olulisimaks keskkonnamõju hindamist ning tõid välja, et sarnaseid tehaseid rajatakse ka Emajõest väiksemate jõgede äärde. 

«Meie jaoks on ülioluline alustada tehase keskkonnamõju hindamisega, mida saame teha niipea, kui valitsus on langetanud otsuse planeeringuprotsessi kohta – sest asukohavalik ja keskkonnale avaldatava mõju hindamine käivad käsikäes,» selgitas Kohava.

Kohava rõhutas, et mõju hindamisel on nende jaoks võrdselt olulised nii keskkonna-, majandus- kui ka sotsiaalsed mõjud ning neid vaetakse koos teadlastega.  

Polli lisas, et sarnaseid tehaseid rajatakse ka mujal Põhja- ja Kesk-Euroopas ja palju väiksemate jõgede kaldale ja oluliselt tihedama asustusega aladele, kus ootused looduskeskkonnale ja elukvaliteedile on sarnased kui meil Eestis. 

«Kui sarnases keskkonnas olevad arenenud riigid rakendavad tehnoloogiad, lahendusi ja võimalusi, et ehitada moodsaid keskkonnasäästlikke puidurafineerimistehaseid, siis usume, et seda suudab ka Eesti riik ja ühiskond,» selgitas Polli.

Polli lisas, et Est-For Invest soovib rajatava tehase keskkonnamõju hindamiseks läbi viia enam uuringuid kui Eestis kehtiv mõjuhindamise protsess ette näeb.

«Juba selle aasta alguses hindas uuringukeskus CentAR läbi tehase sotsiaal-majandusliku mõju, lisaks plaanime tellida süsiniku ringluse mõju uuringu ehk selgitada, kuidas tehas aitab täita Pariisi kliimakokkuleppega Eestile võetud kohustusi ning kindlasti huvitab meid ka  metsaressursi kättesaadavuse prognoos Eestis ja Lätis.»

Kohava lisas, et tehase idee algatanud investorite grupp on väga huvitatud Eesti metsade kestlikust majandamisest. «Metsanduse arengukava teemalisest mõttevahetustest on jäänud kõlama, et töösturid tahavad metsad lagedaks raiuda. Rõhutan, et planeeritava tehase investeeringu tasuvusaeg on väga pikk. Est-For Investi investorid on kõige suuremad huvilised, et Eesti metsa säästvalt majandataks. Soovime, et Eesti metsad oleksid säästvalt majandatud nii 30 aasta pärast kui hiljem. Siinkohal tasuks vaadata riike, kus sarnased tehased üle maailma paiknevad. Need on säästva metsanduse osas silmapaistvad riigid nagu Soome, Rootsi, Austria, Saksamaa või Kanada,» rääkis Kohava.

Kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks esitas riigikogu esimehele, riigikogu keskkonnakomisjonile ja neljale ministrile avaliku pöördumise, milles palutakse kaaluda mitte algatada uue puidurafineerimistehase rajamiseks riigi eriplaneeringut.

«Soovime tehase kavandamisprotsessis nüüdsest peale aktiivselt osaleda ja tuletame meelde rahvusvaheliste organisatsioonide, tippspetsialistide, turismiettevõtjate, metsanduskonsulentide, Eesti kodanike ja kõikvõimalike teiste huvigruppide ühiselt avalikkusele edastatavat soovi, et Eesti peab võtma otsustava suuna säästva metsandusmudeli poole,» seisis kodanikuliikumise avalduses.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles