Eesti tööstustoodangu kasvu peamiseks veduriks on juba aastaid olnud puidutööstus, mis esimeses kvartalis suurenes lausa 12 protsenti , kirjutab SEB nädalakommentaaris majandusanalüütik Mihkel Nestor.
SEB nädalakommentaar: majanduse vedur on puidutööstus
6. mai 2017, 17:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööstusettevõtete tootmismaht on selle aasta kolme esimese kuu vältel oluliselt suurenenud. Kasvu veavad puidu- ja metallitööstus, kuid nõudluse tõus on laiapõhjaline ning enamusel tegevusaladest on toodang suurenenud koguni kahekohalise protsendi võrra.
Tööstustoodangu kasv on kiireim üle aastate
Lõppeval nädalal avaldatud andmed märtsi kohta võimaldavad kokku võtta esimese kvartali Eesti tööstuses. Rõõmustavalt on aasta alanud tööstussektori jaoks väga edukalt.
Tööstustoodang on suurenenud mullusega võrreldes koguni 13 protsenti, seejuures 11 protsenti töötlevas tööstuses. Viimati oli tööstustoodangu kasv sellest püsivalt kiirem 2011. aastal. Seejuures on nõudluse kasv olnud laiapõhjaline.
Esimeses kvartalis oli sisuliselt vaid üks suur tööstusharu, kus tootmismaht vähenes – elektroonika. Enam kui pooltes tööstusharudes oli toodangu kasv lausa kahekohaline. Nõudluse kasvu on põhjustanud mitme soodsa asjaolu kokkulangemine. Ehk kõige olulisem neist on üldine majanduskliima paranemine Euroopas, mis soosib Eesti ekspordikeskset tööstust.
Majanduse vedur on puidutööstus
Konkreetsetest tööstusharudest on juba aastaid olnud kasvu peamine eestvedaja puidutööstus. Tänavu esimeses kvartalis suurenes haru toodang 12 protsenti, olles sellega suurim panustaja tööstustoodangu kasvu.
Puidutööstuse tähtsus on läbi aastate järjepidevalt suurenenud ja hakkab küündima juba ligi viiendikuni kogu töötleva tööstuse toodangust. Sektorit on viimastel aastatel soosinud hoogne ehitustegevus Põhjamaade turgudel, kuhu läheb valdav osa puiduettevõtete ekspordist.
Samas on ka selge, et tegemist on tootmisharuga, kus Eesti omab konkurentsieelist tänu tooraine lihtsale kättesaadavusele ja pikaajalisele kogemusele. Loodetavasti säilib sektori konkurentsivõime ka olukorras, kus nõudlus toorme järele on kasvamas, kuid samas on tõusuteel ka keskkonnaaktivistide surve raiemahtude piiramiseks.
Lisaks töötlevale tööstusele andsid esimeses kvartalis tööstustoodangu kasvu tugeva panuse veel mäetööstus ning elektrienergia ja soojavarustuse tegevusalad.
Mäetööstuses kasvas tootmismaht mullusega võrreldes koguni enam kui poole võrra. Peamise panuse mäetööstuse kasvu andis mõistagi põlevkivi suurenenud kaevandamine, millele nafta hinnašokki tõttu 2016. aasta I kvartalis järsult pidurit pandi.
Nüüdseks on Brenti toornafta hind püsinud kriitiliseks peetava 50 dollari juures barrelist pea pool aastat, mis on andnud Eesti põlevkivitööstusele põhjust tootmistegevust taas kiirendada.
Lisaks on tootmismaht mullusest mõõnast taastunud turbatootmises ja kasvanud ka ehitusmaterjalide ammutamiseks kasutatavates karjäärides. Energia- ja soojusvarustuse alal suurenes tootmismaht I kvartalis 15 protsenti. Sarnaselt põlevkivitööstusele on haru samuti äärmiselt tundlik välistegurite suhtes ja seekord on seda soosinud kasin elektritoodang Põhjamaades.
Väga häid tulemusi on näidanud ka paljud teised tegevusalad. Juba eelmisel aastal sai alguse tugev tõus elektriseadmete toomises. Haru tootmismaht on jätkanud kiiret kasvu ka sellel aastal, tõustes esimeses kvartalis 16 protsenti.
Majanduskonjunktuur püsib tööstuse jaoks soodne
Lisaks suuremale tootmismahule on tööstusettevõtete jaoks rõõmustav ka väljamüügihindade kasv. Kui mullu kahanes tööstusetoodangu ekspordihinnaindeks vähemalt tegevusalade keskmisena 0,5 protsenti, siis selle aasta I kvartalis on see tõusnud lausa 7 protsenti.
Suurim oli hinnamuutus mõistagi põlevkiviõli tootmises, kuid hinnatõusust on võitnud ka mitmed teised suured tegevusalad. Nii kasvasid ekspordihinnad keskmiselt 6 protsenti toiduainetööstuses ja 5 protsenti nii puidu- kui metalltoodete tootmises.
Et Eesti tööstustoodangust läheb ekspordiks umbkaudu 70 protsenti, millest omakorda valdav enamus müüakse EL siseturul, siis on Eestil palju võita Euroopa tugevamast majanduskasvust. Selle kiirenemist kinnitavad nii mitmed majandusindikaatorid, kui prognoosijate optimistlikumad ootused.