Sester: Eesti hakkab eelarvet teistmoodi koostama

PM Majandus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Sven Sester.
Rahandusminister Sven Sester. Foto: Stanislav Moshkov

Valitsus plaanib alates aastast 2020 hakata riigieelarvet koostama nii, et see kajastab kulusid tegevuste lõikes.

«Tegevuspõhisele eelarvele üleminek 2020 aastal tähendab seda, et Eesti oleks üks esimestest riikidest, kes püüab riigieelarve üles ehitada nii, et meil tekib ülevaade riigi kuludest pakutavate teenuste lõikes,» ütles rahandusminister Sven Sester pressiteates. Samuti hakkab riigieelarve eelnõu seletuskiri edaspidi kajastama ka eelarve nelja-aastast vaadet.

Sesteri sõnul peab eelarvepoliitika kujundamine vaatama korraga kaugemale kui üks eelarveaasta. «Riigieelarves hakkab näha olema varasemate ja uute otsuste mõju ühe aasta asemel nelja aasta perspektiivis. Sel kombel saavad nii avalikkus kui ka riigikogu parema ülevaate riigi rahalisest olukorrast ja plaanidest järgmise nelja aasta jooksul. Mõistagi kohendame igal aastal varasemaid plaane, kui asjaolud muutuvad,» ütles Sester. 

Rahandusministri hinnangul väheneb eelnõu tulemusena valitsuse sisemine bürokraatia, kuna ühendatakse järgneva aasta riigieelarve eelnõu koostamise ja riigi eelarvestrateegia ehk rahanduse nelja-aastase plaani koostamise protsess. Riigieelarve eelnõu koostamise põhiraskus valitsuses langeks edaspidi kevadesse.

Eelnõuga uuendatakse ka eelarve tasakaalu reeglit, mille kohaselt riigieelarve struktuurset tasakaalu jälgitakse edaspidi pikema perioodi keskmisena. Sesteri sõnul on vajalik, et majanduskasvu eelarve toetaks maksimaalselt majanduskasvu. Uuendatud reegel annab tema hinnangul võimaluse kasutada varasemate perioodide ülejääke investeeringuteks kuni 0,5 protsenti SKPst aastas, et teha investeeringuid. Kehtima jääb senine põhimõte, et kui eelarveaastal tekib reegliga lubatust suurem puudujääk, tuleb järgmistel aastatel teha ülejäägiga eelarved puudujäägi kompenseerimiseks.

«Soovime hoiduda sellest, et valitsus oma tegevusega majandust liigselt jahutaks või, vastupidi, buumi tagant kütaks,» ütles Sester. «Soovime ajada tasakaalukat eelarvepoliitikat, mis lubaks teha tulevikku suunatud investeeringuid, kuid samas kohustaks puudujääke järgmistel aastatel ülejäägiga katma.»

Viimastel aastatel on valitsussektori eelarve olnud ülejäägis. Tekkinud ülejääkide kuhjumisel viib valitsus rahandusministri hinnangul majanduse käibest raha välja ja sellega vähendab majanduskasvu. Uus tasakaalureegel on Sesteri sõnul kooskõlas Euroopa eelarvereeglitega. Valitsuse eesmärk on hoida kriiside puhuks piisavaid reserve. Tasakaalureegli muutused puudutaksid jõustumise järel 2018. aasta ja sellele järgnevate aastate riigieelarvet.

Riigieelarve koostamise reeglite uuendamisel on Sesteri sõnul arvestatud riigikogu ettepanekuid, mis esitati möödunud aastal olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul. Samuti on ettepanekuid esitanud ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused nullbürokraatia projektis. Riigieelarve seaduse muudatused tuginevad valitsuskabineti aprillis tehtud otsusel ja koalitsioonileppel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles